Munapüha

Munapüha ehk kevad- ja kiigepüha on maarahva vana püha, mis kunagi seostati kirikliku lihavõtte- või ülestõusmispühaga. Munapühaga kaasneb hulk muistseid kombeid, mis tihtipeale ühised teiste Euroopa või Soome-Ugri rahvastega.

Aeg. Munapyha jääb ajavahemikku 23. III - 26. IV. On looduse ja elujõu tärkamise aeg. Ülestõusmispüha on liikuv püha, mida ei tähistata kindlal kuupäeval. Nii ida- kui ka läänekirik tähistavad ülestõusmispüha esimesel täiskuujärgsel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva (20.-21.03)

Tähendus. Muna on elu ja õnne seeme ning yhtlasi märk. Kevadpüha on järgneva kevade ja suve seeme - muna. Munapühal tehtust kasvab välja järgmiste kuude õnn. Munadepüha on murranguaeg, mil tehtust või tegemata jäetust sõltub taas inimese, tema lähedaste ja majapidamise hea käekäik. Kuna põhja poole saabub kevad hiljem, pole see pyha seal nii tähtis kui lõuna- ja lääne pool.

Suurel Reedel löödi Kristus risti. Kirikud on mustas leinavärvides. Mune värvitakse laupäev, nn vaiksel laupäeval. Pühapäeval on I Ülestõusmispüha, siis lüüakse kirikukelli ja kirikuis on kantslitel valget värvi tekstiil ja valged liiliad peaksid lilledena olema. Esmaspäeval on II Ülestõusmispüha. Mujal on see ka töölt vaba päev ning teisipäeval III ülestõusmispüha.