Linnud - 4 klass

Varblane

Varblane, pisike linnuke,
õue pääl nokitseb kaeru.
Näkitseb, nokitseb tilluke,
keksib ja kihistab naeru.
Lõoke.

Taevas paistab päike.
Olen lõoke väike.
Laulan liiri-lõõri-laa,
Tule sinagi laulma!


Tuvi

Tuvi lendab üle taeva,
üle helikiiruse.
Tuvi lendab sirgelt, sirgelt,
valge suits ta järel käib.
Küllap tal on kuskil pojad,
kelle juurde kihutab

Tuvi lendab üle taeva,
üle helikiiruse.
Tuvi lendab sirgelt, sirgelt,
hõbedased tiivad tal.
Äkki näen ma, tuvi kõhul
avaneb üks väike luuk,
kümme surmatoovat muna
alla pudeneb.


Mutionu Pidu
Elas metsas Muti-onu
keset kuuski noori, vanu,
kadakpõõsa juure all
eluruum tal sügaval.

Kutsus kokku külalisi
karvaseid ja sulelisi,
lendas vares, harakas,
kull ja kaaren nupukas.

LINNUD TÖÖL
Harakas teeb metsas hagu,
vares ajab põllul vagu,
lehepill on lõokesel,
pajupill on pääsukesel,
ööbik hõiskab viiuliga,
part ajab sekka pasunaga,
räägupoeg see trummi lööb.



Tihane ja varblane.
Tii-tii tihane,
vaa-vaa varblane,
lendas üle oaaia,
kargas üle kapsaaia,
üle metsa – vurr!
Kuldnokk-kullanokk

Kuldnokk-kullanokk-
suliskuues sõbrake!
Kuldnokk, rõõmunokk,
võta ette kodutee!
Meil on ilmad juba kenad.
Tule ruttu ja too kevad!
Tule ja vilista,
vilista: phüüi!
HARAKAS
Läks lepalt lendu harakas
rops-rops-rops jonksaki,
Punnkõhuga parlarakas
rops-rops-rops jonksaki.
Mustvalges kuues uhke vend
rops-rops-rops jonksaki
jäi õhus imetlema end
rops-rops-rops jonksaki.
Ja sellega ta tegi vea
rops-rops-rops jonksaki.
Pikk saba käändus üle pea,
kus maa, kus taevas - pea ei tea.
Tuul pani talle jala taha,
käis harakas karr-nätsti maha.


Leevike
Olen leevike,
lumiste aedade lind.
Mul hallikad tiivad
Ja punane rind.
Kartsin kanget põhjapakast.
Tulin talveks teie juurde.
Siin ma lendan ringiratast,
näitan oma kaunist kuube.


VARESEJALAD
Kalju Kangur
Näe, siin tares
istub vares:
olgu argipäev või püha,
maalib üha
tares
varese jalgu -
varesjalgu.
Minu hani
Minu valge hani
täna plehku pani
Hani sulpsas vette,
ma ei saanud kätte.
Minul paha tuju
Hani tule koju!
muidu tuleb kotkas,
oled tema nokas.
Hani tuli koju,
minul rõõmus tuju.





Vares
Varesed elavad nii linnas kui ka maal. Nad võivad pesitseda igasugustes metsades, kuid mitte paksus laanes, need varesele ei meeldi. Vares sööb peaaegu kõike, alustades putukatega ja lõpetades lindude ning nende munadega. Tavaliselt ehitab vares oma pesa puu otsa. Emaslind muneb aprilli keskpaigaks 4…6 muna. Enamus meie varestest, lahkuvad talveks, et siis märtsi teisel poolel taas tagasi tulla. Paljud, jäävad ka siia talvituma. Rahvapärasteks nimetusteks on tal: vares, varene, vaak, jaak, varesjaak, nonn, tolgus, tolkvares, korbus, vargahokk, sarvnina ja raagus.

ÖÖBIK
Ööbiku välimus on tagasihoidlik - ülalpool oliivpruun, alapool helehall, saba punapruun. Isa- ja emalind on ühesugused. Toiduks on putukad ja ämblikud. Peale isalinnu laulab erandjuhtudel ka emalind. Laul on eriti elav öösel kuni päikese tõusuni. Ööbik saabub meile tavaliselt mai algul, mõnel aastal ka juba aprilli lõpupäevadel.Isalinnud saabuvad varem. Pesa ehitab emalind üksi. Ööbik lahkub meilt augustis või septembri algul, rännates üksikult, peamiselt öösel. Ränne viib teda Ida-Aafrikasse ja osalt isegi Lõuna-Aafrikasse, kus ta veedab talve.

Leevikesed.
Kõik leevikesed ei olegi punased. On ka roosakashalle. Roosakashallid on emalinnud, punased aga isaleevikesed. Paljudel laululindudel emased ei laula. Leevikese-emad laulavad mõnikord pareminigi kui isad. Leevikeste lauluaeg algab juba jaanuarikuus. Märtsis-aprillis kaovad need linnud aiast. Need leevikesed, kes põhja poole ei lenda, asuvad metsadesse. Niisugune lind on leevike ehk tombak ehk punapugu ehk krüüksulind või tuisutaja või õunapuulind või punnpaabu.








"