Projekt "Eesti linnud"- 4 kl

1. Projekti teema
Eesti linnud

2. Õppeaine
Eesti keel
Arvutiõpetus

3. Kooliaste I-II
4. Projekti kestvus
4 tundi

5. Projekti eesmärgid
• Äratada õpilastes huvi lindude vastu
• Laiendada õpilaste silmaringi lindude valdkonnas
• Valmistada linnuraamat

6. Pädevused
• Oskab teha kaasõpilastega koostööd, oma arvamust väljendada ja põhjendada
• Oskab kasutada erinevaid infoallikaid, tekstist olulist teavet välja tuua.
• Oskab leida raamatukogust soovitud teoseid
• Oskab kasutada arvutit, vormistada arvutil tekste

7. Probleemõpe õpilastele
Valmistada linnuraamat Eesti lindudest ning anda sellest ülevaade.

8. Õpilaste eelteadmised
• Interneti kasutamise oskus
• Dokumentide koostamine Microsoft Wordis
• Dokumendi väljatrükkimine
• Soovitav: piltide lisamine tekstile

9.Tehnilised vahendid
• Juurdepääs Internetile
• Microsoft Word

10. Projekti kirjeldus
Projekti käigus otsivad õpilased Internetist ja raamatutest materjali erinevate Eesti lindude kohta – nende välimuse, iseloomulike tunnuste, eluviiside, toitumise kohta. Iga õpilane otsib pilte, luuletusi ja infot erinevate lindude kohta. Õpilased panevad kogutud materjalide põhjal kokku linnuraamatu ja tutvustavad ning põhjendavad raamatu ülesehitust.



11.Õpiprojekti hindamine
Antakse suuline hinnang õpetaja ja kaasõpilaste poolt.
Hinnatakse, kas …
1. linnuraamat on korrektne ja ühtse vormistusega
2. kõik grupiliikmed on andnud oma panuse raamatu valmimiseks
3. on kasutatud tehnoloogilisi võimalusi efektiivselt.
4. osatakse põhjendada raamatu ülesehitust
12.Veebiaadressid ja vajalikud allikad
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_lindude_s%C3%BCstemaatiline_nimestik
http://et.wikipedia.org/wiki/Looduskaitsealused_linnud_Eestis
http://www.hot.ee/avianet/
http://www.loodus.ee/hirundo/esimene/saaremaa.html
http://www.lasylg.tln.edu.ee/Akursus/Intel/Tood6/Linnud/index.html
http://miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/8kaitumine/lounasse.htm
http://liivia.blogspot.com/

Eesti linnuatlas (O. Renno, koostaja). 1993. Tallinn, Valgus.
Lilleleht, V., Leibak, E. 1993. Eesti lindude süstemaatiline nimestik, staatus ja arvukus. Hirundo 1(12): 3-50.

Kodumaaluuletused - 4kl

MIS VÄRVI ON KODU
Olivia Saar

Mu kodu
on kodumaa värvi -
valgete kaskede,
meelespealillede,
punase pihlaka värvi
Mu kodu
on kodumaa värvi -
kollaste põldude,
vaarikamarjade,
lumiste luhtade värvi.
Mu kodu
on kodumaa värvi -
kõigi ta paljude,
paljude laste
rõõmsate silmade värvi.


ÕNNE VÕIB TUNDA SÜNNIPÄEVAST
M. Linnamägi

Kodumaa on kõige kodusem maa,
kus laps võib julgesti astuda.

Ta on liivakasti- ja karjamaa,
seenemetsa- ja marjamaa,

lumememme- ja tuisumaa,

kelgusõidu- ja uisumaa,

lasteaia- ja koolimaa,

mängumaa ja hoolemaa.

Kodumaal on ema hellad silmad,

isa tugevad ja soojad käed.

Kodumaa on ainus terves ilmas.

Hoiab sind. Sa teda hoidma jääd.


Eestimaa
Kaspar Märtens

Mis on minu sünnimaa?
Loomulikult Eestimaa!
Pole väga vana ta,
maailmas üsna väike maa.
Sini-must-valge trikoloor
hoiab meie rahvast koos.
Eesti keel on ilus keel,
Kõik minuga on ühte meelt.
Kaitskem oma Eestimaad,
Meie kõigi isamaad.
Hoidkem oma emakeelt,
eesti keelt ja eesti meelt



Kodumaa värvid
Kristjan Jasinski

Kollane on kodumaa päike,
punane õunake väike.
Roheline on kodumaa rohi,
sinine taevas ja tuulekohin.
Pruun on puude tüvede värv,
must on maa - kui muld on märg.

Mu kodu

Mu kodu ei piira need metsikud mäed,
mis kõrguvad pilvede alla.
Mu kodu ei emba ka müüride käed -
ja tihti ta värav on valla,
ja tihti ta värav on valla,
nii sageli valla on see.

Mu kodu ei ümbritse põhjatud sood
ja laaned ei valva ta rahu.
Mu kodu on väike ja minuga koos
mu pere vaid siia ju mahub,
mu pere vaid siia ju mahub,
mu pere jaoks ruumi on vaid.

Kord aastas ta nurmedel vili loob pead
ja nõrk on ta koskede kohin.
Nii väike on ta, et ma tihti ei tea -
kas temast ma lauldagi tohin,
kas temast ma lauldagi tohin,
kas temast ma lauldagi võin,
kas temast ju lauldagi tohin,
kas temast ma laulda,
kas temast ma laulda,
kas temast ma lauldagi võin,
mu kodu.

Linnud - 4 klass

Varblane

Varblane, pisike linnuke,
õue pääl nokitseb kaeru.
Näkitseb, nokitseb tilluke,
keksib ja kihistab naeru.
Lõoke.

Taevas paistab päike.
Olen lõoke väike.
Laulan liiri-lõõri-laa,
Tule sinagi laulma!


Tuvi

Tuvi lendab üle taeva,
üle helikiiruse.
Tuvi lendab sirgelt, sirgelt,
valge suits ta järel käib.
Küllap tal on kuskil pojad,
kelle juurde kihutab

Tuvi lendab üle taeva,
üle helikiiruse.
Tuvi lendab sirgelt, sirgelt,
hõbedased tiivad tal.
Äkki näen ma, tuvi kõhul
avaneb üks väike luuk,
kümme surmatoovat muna
alla pudeneb.


Mutionu Pidu
Elas metsas Muti-onu
keset kuuski noori, vanu,
kadakpõõsa juure all
eluruum tal sügaval.

Kutsus kokku külalisi
karvaseid ja sulelisi,
lendas vares, harakas,
kull ja kaaren nupukas.

LINNUD TÖÖL
Harakas teeb metsas hagu,
vares ajab põllul vagu,
lehepill on lõokesel,
pajupill on pääsukesel,
ööbik hõiskab viiuliga,
part ajab sekka pasunaga,
räägupoeg see trummi lööb.



Tihane ja varblane.
Tii-tii tihane,
vaa-vaa varblane,
lendas üle oaaia,
kargas üle kapsaaia,
üle metsa – vurr!
Kuldnokk-kullanokk

Kuldnokk-kullanokk-
suliskuues sõbrake!
Kuldnokk, rõõmunokk,
võta ette kodutee!
Meil on ilmad juba kenad.
Tule ruttu ja too kevad!
Tule ja vilista,
vilista: phüüi!
HARAKAS
Läks lepalt lendu harakas
rops-rops-rops jonksaki,
Punnkõhuga parlarakas
rops-rops-rops jonksaki.
Mustvalges kuues uhke vend
rops-rops-rops jonksaki
jäi õhus imetlema end
rops-rops-rops jonksaki.
Ja sellega ta tegi vea
rops-rops-rops jonksaki.
Pikk saba käändus üle pea,
kus maa, kus taevas - pea ei tea.
Tuul pani talle jala taha,
käis harakas karr-nätsti maha.


Leevike
Olen leevike,
lumiste aedade lind.
Mul hallikad tiivad
Ja punane rind.
Kartsin kanget põhjapakast.
Tulin talveks teie juurde.
Siin ma lendan ringiratast,
näitan oma kaunist kuube.


VARESEJALAD
Kalju Kangur
Näe, siin tares
istub vares:
olgu argipäev või püha,
maalib üha
tares
varese jalgu -
varesjalgu.
Minu hani
Minu valge hani
täna plehku pani
Hani sulpsas vette,
ma ei saanud kätte.
Minul paha tuju
Hani tule koju!
muidu tuleb kotkas,
oled tema nokas.
Hani tuli koju,
minul rõõmus tuju.





Vares
Varesed elavad nii linnas kui ka maal. Nad võivad pesitseda igasugustes metsades, kuid mitte paksus laanes, need varesele ei meeldi. Vares sööb peaaegu kõike, alustades putukatega ja lõpetades lindude ning nende munadega. Tavaliselt ehitab vares oma pesa puu otsa. Emaslind muneb aprilli keskpaigaks 4…6 muna. Enamus meie varestest, lahkuvad talveks, et siis märtsi teisel poolel taas tagasi tulla. Paljud, jäävad ka siia talvituma. Rahvapärasteks nimetusteks on tal: vares, varene, vaak, jaak, varesjaak, nonn, tolgus, tolkvares, korbus, vargahokk, sarvnina ja raagus.

ÖÖBIK
Ööbiku välimus on tagasihoidlik - ülalpool oliivpruun, alapool helehall, saba punapruun. Isa- ja emalind on ühesugused. Toiduks on putukad ja ämblikud. Peale isalinnu laulab erandjuhtudel ka emalind. Laul on eriti elav öösel kuni päikese tõusuni. Ööbik saabub meile tavaliselt mai algul, mõnel aastal ka juba aprilli lõpupäevadel.Isalinnud saabuvad varem. Pesa ehitab emalind üksi. Ööbik lahkub meilt augustis või septembri algul, rännates üksikult, peamiselt öösel. Ränne viib teda Ida-Aafrikasse ja osalt isegi Lõuna-Aafrikasse, kus ta veedab talve.

Leevikesed.
Kõik leevikesed ei olegi punased. On ka roosakashalle. Roosakashallid on emalinnud, punased aga isaleevikesed. Paljudel laululindudel emased ei laula. Leevikese-emad laulavad mõnikord pareminigi kui isad. Leevikeste lauluaeg algab juba jaanuarikuus. Märtsis-aprillis kaovad need linnud aiast. Need leevikesed, kes põhja poole ei lenda, asuvad metsadesse. Niisugune lind on leevike ehk tombak ehk punapugu ehk krüüksulind või tuisutaja või õunapuulind või punnpaabu.








"