pühapäev, 27. oktoober 2024
pühapäev, 23. august 2009
M. Maeterlinck
M. Maeterlinck. Tarkus ja saatus.
Näha ilma armastuseta tähendab vaadata pimedusse.
Kui pöörate silmad pahe poole, on pahe kõikjal võidukas; kui aga olete harjutanud oma pilku peatama lihtsusel, siirusel ja tõel, siis näete iga asja põhjas vaid selle võimsat ja vaikset võitu, mida te armastate.
Sündmus on iseenesest vaid puhas vesi, mida saatus meile kallab, ja tal endal pole harilikult ei maitset, värvi ega lõhna. Ta muutub kauniks või kurvaks, magusaks või mõruks, surmavaks või elustavaks teda vastuvõtva hinge väärtuse kohaselt.
Inimeste enamikul tumestab või valgustab nende elu see, mis nendega juhtub: kuid nende inimeste siseelu kellest kõnelen, valgustab üksi kõike, mis nendega juhtub.
Kui teile murti truudust, siis ei loe mitte truudusemurdmine vaid andestus, mida ta laskis sündida teie hinges. Ja selle andestuse enam või vähem kõrge iseloom, kus näete end paremini kui siis, kui teile oleks jäädud ustavaks.
Kui truudusemurd ei suurendanud teie hingesiirust, ei ülendanud teie usaldust ja teie armastuse ulatust, siis murti teile küll asjatult truudust ja te võite endale öelda, et pole midagi juhtunud.
Meiega ei juhtu midagi, mis poleks loomult sama kui me ise.Valetage ja valed jooksevad teie ümber kokku, armastage ja teie juhtumustekobar väriseb armastusest. Ja kui meie hing õhtuks muutub targemaks, siis muutub targemaks ka õnnetus, mille ta ise hommikul juurde hüüdis.
On õnnetusi, mida saatus ei julge teostada hinge juuresolekul, kes on võitnud teda enam kui 1 kord, ja nii katkestab tark inimestest möödudes tuhandeid kurbmänge.
Piisab harilikult juba sellest, kui mõte tõuseb üle igapäevse edevuse, ükskõiksuse või isekuse, et teda toitev inimene poleks enam nii kergesti haavatav.
Armastage ja te muutute targaks; saage targaks ja te peate armastama. Pole maailmas inimest, kes ei parandaks midagi oma hinges sealt peale kui armastab teist inimest, isegi siis kui on tegemist vaid argipäevase armastusega. Ja need, kes ei lakka armastamast, armastavad püsivalt vaid seepärast, et nad ei lakka muutumast paremaks.
Tark on see, kelles mõni pettumus või äraand laskub hinge vaid selleks, et tarkust veel enam puhastada. Tark on see, kelles kurjus ise on sunnitud toitma armastuse tuleriita.Tark on see, kes oma kannatusis on harjunud nägema vaid valgust, mida need laotavad tema südames, ja kes ei vaata kunagi varju, mida need heidavad neile, kes teda on sünnitanud.
Hing on õnnelik vaid siis, kui ta saab armastada endas midagi puhast.
Tõeliselt kannatab ka tark. Ta kannatab rohkem, sest et mida vähem ollakse üksi, seda enam kannatatakse, ja et mida rohkem inimene on tark, seda vähem talle tundub, et ta on üksi.
Me oleme valu vastu kõige tundlikum oma kõige suurema õnne hetkel.
Kui mul pole enam lubatud armastada neid, keda armastasin üle kõige, siis kahtlemata selleks, et õpiksin armastama neid, keda ma veel ei armastanud.
Parem on lohutada end tühjade sõnadega kui üldse mitte lohutada. Ja kui peakski möönma, et see kõik on vaid illusioon, siis on samal ajal õiglane möönda, et illusioon on ainus hüve, mida hing võiks omada, ja missuguse teise illusiooni nimel julgeksime võtta endale õiguse põlata illusioone?
Oluline pole mitte vältida kannatust, sest et ta jääb alati möödapääsmatuks.Oluline on teha valikut selles, mida kannatus meile toob.
Tean, et olen õnnelikum kui olin eile. Sest tean lõpuks, et ma ei vaja enam õnne selleks, et vabastada oma hinge, tuua rahu oma mõtteisse ja valgustada oma südant.
Pole midagi nii sulnist, kui rõõmu tagasitulek, mis järgneb rõõmust loobumisele. Pole midagi nii elavat, sügavat, veetlevat kui pettunu lootusehurm.
Nõrgad hinged kaotavad end teistes, sellal kui tugevad leiavad end seal uuesti. Selles ongi suur vahe.
Hingede läbikäimises pole helded mitte need, kes arvavad alati andvat.Tugev hing võtab lakkamatult, isegi kõige vaesemailt, nõrk hing aga annab alati, isegi kõige rikkamaile.
Kõik kaunis, mida näeme endi ümber, on juba kaunis meie südames. Kõike, mida leiame jumaldamisväärset ja suurt iseendas, seda leiame samal ajal ka teistes.
Kui kadeduse nool meid veel veristab, siis tähendab see, et oleksime võinud lennutada samu nooli, ja kui mõni äraand kisub meist pisaraid, siis tõendab see, et äraandmise võime meis veel elab.
See, mis kõigutab nõrku, kinnitab tugevaid. Ülekohtune tegu avab ohvrile pärani sama ukse, mille timukas suleb oma hinge ees, ja kannatav inimene hingab siis juba puhtamat õhku kui see, kes paneb kannatama. Kannatusi sünnitav inimene kustutab endas rohkem õnne kui suudab kustutada selles, keda ta lõhestab.
Ainult üks asi on maailmas täiesti põlastatav ja see on põlgus ise.
Üht hinge võime tunda vaid selle kõrguseni, milleni tunneme iseenda oma.
Mitte seda, mida nähakse, pole tarvis selleks suurendada, et seda armastada.Tarvis on valgustada seda, mida me veel ei armasta, tõstes leegi nii kõrgele, kuni ta ulatub armastuse.
tasemele.
Tark võib teha veel paljusid asju, mida teeb mittetark, kuid viimase kired vajutavad teda sügavamale vaistude pimedusse, sellal kui targa omad tõstavad ta teadvuses alati lõpuks valgusse mõne ununenud nurgakese.
Puhkevat õit tuleb otsida äikesele järgnenud vaikuses, mitte enne.
Peab olema sügavalt armastanud, et teada, kuidas tuleks armastada siis, kui ei armastata enam.
Õnnelik olla tähendab harjutada end nägema lugematute ja nimetute tundide varjatud naeratust ja salapäraseid ehteid, ja need ehted peituvad vaid meis endis.
Meie hinges on mõningaid nii sügavaid peidukohti, et ainult armastus julgeb laskuda mööda nende astmeid, ja ainult armastus toob sealt päevavalgele ootamatuid varasid, mille sära me märkame vaid sel lühikesel hetkel, kus meie käed avanevad, et ulatada neid armastatud kätele.
Meil on teatavaid võimalusi leida oma ideaali väljaspool ennast vaid pärast seda, kui oleme kehastanud teda niipalju kui võimalik iseendas.
Näha ilma armastuseta tähendab vaadata pimedusse.
Kui pöörate silmad pahe poole, on pahe kõikjal võidukas; kui aga olete harjutanud oma pilku peatama lihtsusel, siirusel ja tõel, siis näete iga asja põhjas vaid selle võimsat ja vaikset võitu, mida te armastate.
Sündmus on iseenesest vaid puhas vesi, mida saatus meile kallab, ja tal endal pole harilikult ei maitset, värvi ega lõhna. Ta muutub kauniks või kurvaks, magusaks või mõruks, surmavaks või elustavaks teda vastuvõtva hinge väärtuse kohaselt.
Inimeste enamikul tumestab või valgustab nende elu see, mis nendega juhtub: kuid nende inimeste siseelu kellest kõnelen, valgustab üksi kõike, mis nendega juhtub.
Kui teile murti truudust, siis ei loe mitte truudusemurdmine vaid andestus, mida ta laskis sündida teie hinges. Ja selle andestuse enam või vähem kõrge iseloom, kus näete end paremini kui siis, kui teile oleks jäädud ustavaks.
Kui truudusemurd ei suurendanud teie hingesiirust, ei ülendanud teie usaldust ja teie armastuse ulatust, siis murti teile küll asjatult truudust ja te võite endale öelda, et pole midagi juhtunud.
Meiega ei juhtu midagi, mis poleks loomult sama kui me ise.Valetage ja valed jooksevad teie ümber kokku, armastage ja teie juhtumustekobar väriseb armastusest. Ja kui meie hing õhtuks muutub targemaks, siis muutub targemaks ka õnnetus, mille ta ise hommikul juurde hüüdis.
On õnnetusi, mida saatus ei julge teostada hinge juuresolekul, kes on võitnud teda enam kui 1 kord, ja nii katkestab tark inimestest möödudes tuhandeid kurbmänge.
Piisab harilikult juba sellest, kui mõte tõuseb üle igapäevse edevuse, ükskõiksuse või isekuse, et teda toitev inimene poleks enam nii kergesti haavatav.
Armastage ja te muutute targaks; saage targaks ja te peate armastama. Pole maailmas inimest, kes ei parandaks midagi oma hinges sealt peale kui armastab teist inimest, isegi siis kui on tegemist vaid argipäevase armastusega. Ja need, kes ei lakka armastamast, armastavad püsivalt vaid seepärast, et nad ei lakka muutumast paremaks.
Tark on see, kelles mõni pettumus või äraand laskub hinge vaid selleks, et tarkust veel enam puhastada. Tark on see, kelles kurjus ise on sunnitud toitma armastuse tuleriita.Tark on see, kes oma kannatusis on harjunud nägema vaid valgust, mida need laotavad tema südames, ja kes ei vaata kunagi varju, mida need heidavad neile, kes teda on sünnitanud.
Hing on õnnelik vaid siis, kui ta saab armastada endas midagi puhast.
Tõeliselt kannatab ka tark. Ta kannatab rohkem, sest et mida vähem ollakse üksi, seda enam kannatatakse, ja et mida rohkem inimene on tark, seda vähem talle tundub, et ta on üksi.
Me oleme valu vastu kõige tundlikum oma kõige suurema õnne hetkel.
Kui mul pole enam lubatud armastada neid, keda armastasin üle kõige, siis kahtlemata selleks, et õpiksin armastama neid, keda ma veel ei armastanud.
Parem on lohutada end tühjade sõnadega kui üldse mitte lohutada. Ja kui peakski möönma, et see kõik on vaid illusioon, siis on samal ajal õiglane möönda, et illusioon on ainus hüve, mida hing võiks omada, ja missuguse teise illusiooni nimel julgeksime võtta endale õiguse põlata illusioone?
Oluline pole mitte vältida kannatust, sest et ta jääb alati möödapääsmatuks.Oluline on teha valikut selles, mida kannatus meile toob.
Tean, et olen õnnelikum kui olin eile. Sest tean lõpuks, et ma ei vaja enam õnne selleks, et vabastada oma hinge, tuua rahu oma mõtteisse ja valgustada oma südant.
Pole midagi nii sulnist, kui rõõmu tagasitulek, mis järgneb rõõmust loobumisele. Pole midagi nii elavat, sügavat, veetlevat kui pettunu lootusehurm.
Nõrgad hinged kaotavad end teistes, sellal kui tugevad leiavad end seal uuesti. Selles ongi suur vahe.
Hingede läbikäimises pole helded mitte need, kes arvavad alati andvat.Tugev hing võtab lakkamatult, isegi kõige vaesemailt, nõrk hing aga annab alati, isegi kõige rikkamaile.
Kõik kaunis, mida näeme endi ümber, on juba kaunis meie südames. Kõike, mida leiame jumaldamisväärset ja suurt iseendas, seda leiame samal ajal ka teistes.
Kui kadeduse nool meid veel veristab, siis tähendab see, et oleksime võinud lennutada samu nooli, ja kui mõni äraand kisub meist pisaraid, siis tõendab see, et äraandmise võime meis veel elab.
See, mis kõigutab nõrku, kinnitab tugevaid. Ülekohtune tegu avab ohvrile pärani sama ukse, mille timukas suleb oma hinge ees, ja kannatav inimene hingab siis juba puhtamat õhku kui see, kes paneb kannatama. Kannatusi sünnitav inimene kustutab endas rohkem õnne kui suudab kustutada selles, keda ta lõhestab.
Ainult üks asi on maailmas täiesti põlastatav ja see on põlgus ise.
Üht hinge võime tunda vaid selle kõrguseni, milleni tunneme iseenda oma.
Mitte seda, mida nähakse, pole tarvis selleks suurendada, et seda armastada.Tarvis on valgustada seda, mida me veel ei armasta, tõstes leegi nii kõrgele, kuni ta ulatub armastuse.
tasemele.
Tark võib teha veel paljusid asju, mida teeb mittetark, kuid viimase kired vajutavad teda sügavamale vaistude pimedusse, sellal kui targa omad tõstavad ta teadvuses alati lõpuks valgusse mõne ununenud nurgakese.
Puhkevat õit tuleb otsida äikesele järgnenud vaikuses, mitte enne.
Peab olema sügavalt armastanud, et teada, kuidas tuleks armastada siis, kui ei armastata enam.
Õnnelik olla tähendab harjutada end nägema lugematute ja nimetute tundide varjatud naeratust ja salapäraseid ehteid, ja need ehted peituvad vaid meis endis.
Meie hinges on mõningaid nii sügavaid peidukohti, et ainult armastus julgeb laskuda mööda nende astmeid, ja ainult armastus toob sealt päevavalgele ootamatuid varasid, mille sära me märkame vaid sel lühikesel hetkel, kus meie käed avanevad, et ulatada neid armastatud kätele.
Meil on teatavaid võimalusi leida oma ideaali väljaspool ennast vaid pärast seda, kui oleme kehastanud teda niipalju kui võimalik iseendas.
pühapäev, 8. veebruar 2009
Hümn
Отчизна, моё счастье и радость моя[1]
музыка Фридриха Пациуса,
слова Йоханна Вольдемара Яннсена
Отчизна, счастье и радость моя,
как ты прекрасна!
Мне вовек не сыскать
на всём белом свете,
что было бы милее тебя,
отчизна моя!
Ты дала мне и жизнь,
и взрастила меня!
Вечно буду благодарен тебе
и верен до смертного часа!
Ты мне всего милей,
дорогая отчизна моя!
Да хранит тебя Бог,
дорогая отчизна моя!
Да будет он твоим заступником
и благословит тебя
во всех делах твоих,
дорогая отчизна моя!
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
muusika Friedrich (Fredrik) Pacius,
sõnad Johann Voldemar Jannsen
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!
Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand,
sind tänan mina alati
ja jään sull' truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!
[править] Примечания
музыка Фридриха Пациуса,
слова Йоханна Вольдемара Яннсена
Отчизна, счастье и радость моя,
как ты прекрасна!
Мне вовек не сыскать
на всём белом свете,
что было бы милее тебя,
отчизна моя!
Ты дала мне и жизнь,
и взрастила меня!
Вечно буду благодарен тебе
и верен до смертного часа!
Ты мне всего милей,
дорогая отчизна моя!
Да хранит тебя Бог,
дорогая отчизна моя!
Да будет он твоим заступником
и благословит тебя
во всех делах твоих,
дорогая отчизна моя!
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
muusika Friedrich (Fredrik) Pacius,
sõnad Johann Voldemar Jannsen
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
see suure, laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!
Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand,
sind tänan mina alati
ja jään sull' truuiks surmani,
mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!
[править] Примечания
esmaspäev, 1. september 2008
1. koolipäev
Eile alles olin
väike lasteaialaps.
Paitasid mind tuul ja päike,
läksin suuremaks.
Paitasid mind päev ja tuuled
järjest kuu või kaks.
Läksid koolimütsid, -kuued
mulle parajaks.
Hakkas koolilapse nimi
mulle passima.
Täna esmakordselt lähen
kooliklassi ma...
Nüüd oled kasvanud,pikkust on juures.
Maailm su ümbergi tundub ju suurem.
Maha jääb lasteaed,väikene tool...
Ole siis tubli,sind ootab ju kool!
Kas mäletad, kui olid alles väike
ja igas päevas helises su naer.
Siis elu tundus olema kui päike
ja pikkamööda voolavat näis aeg.
Nüüd oled märkamatult jõudnud ikka,
kus enda eest on tulnud seista aeg.
Et su kaaslasteks jääks ikka
su enda elurõõm ja naer.
pühapäev, 31. august 2008
Iisrael
Kui vaadata praegust Lähis-Ida kaarti, siis selgub, et poole Eesti
suurune ja 6,5 miljoni elanikuga Iisrael on täielikult ümbritsetud 22
Araabia riigiga. Araabiamaad võtavad enda alla 640 korda niipalju maad,
kui seda on Iisraeli käes.
Paljud viitavad Iisraeli territooriumile kui „Palestiinale“. Selle
termini võtsid kasutusele 2000 aastat tagasi roomlased, kes ristisid maa
seal elanud vilistide järgi, keda praeguseks enam pole. See, et osa
propagandast kujutab piirkonna araablasi vilistide järeltulijana, ei tee
seda aga tõeks.
Kui vaadata Iisraeli ja Jordaania territooriumi, siis just see ala on
see, mida roomlased nimetasid „Palestiinaks“ ning mis kandis seda nime
kuni 1948. aastani. Maa-ala Jordani jõest ida poole on samuti osa
„Palestiinast“ ning on Palestiina araablaste riik.
Iisraeli ajaloo alguseks võib lugeda 17. sajandit enne meie aega, kui
esiisad – Abraham, Iisak ja Jaakob hakkasid asustama Iisraeli maad. Kuid
kohe pidid nad lahkuma, sest näljahäda ajas nad mujale – Egiptusesse.
13. sajandil enne meie aega lahkusid juudid Egiptusest Moosese
juhtimisel, veetes 40 aastat kõrbes ja naastes seejärel Iisraeli alale.
1000 aastat enne Jeesuse sündi sai Taaveti kuningriigi pealinnaks
Jeruusalemm, mis on tänapäevase Iisraeli pealinn tänaseni. 960. aastal
enne Kristust ehitas kuningas Saalomon Jeruusalemma esimese templi.
930. aastal jagunes kuningriik kaheks – Juudeaks ja Iisraeliks ning 722.
aastal enne meie aega vallutasid assüürlased Iisraeli, saates inimesed
maalt välja. 586. aastal vallutas Babüloonia Juudea, hävitas
Jeruusalemma ning saatis juudid Babülooniasse.
538. aastal hakkasid juudid naasma oma kodumaale, kuid juba 332. aastal
vallutas maa Aleksander Suur. 63. aastal enne Kristust vallutasid aga
roomlased Jeruusalemma ja algas roomlaste ajajärk.
22. kuni 33. aastani meie aja järgi oli roomlaste võimu ajal Naatsareti
Jeesuse valitsusaeg. 66. aastal toimus ülestõus roomlaste vastu ning
Jeruusalemm hävines taas. 614. aastal aga vallutas territooriumi
Pärsia.
1517.-1917. aastani kontrollis enamikku araabiamaadest Türgi Ottomani
impeerium. I maailmasõja ajal toetas Türgi Saksamaad ja kuna viimane
kaotas sõja, kaotas ka Türgi. 1916. aastal andsid sõja võitnud liitlased
Ottomani impeeriumi lõunaosa Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa valdusse
ning piirkond jagati kaheks – Liibanoni ja Süüria ala sai Prantsusmaa
ning Iisraeli, Jordaania ja Läänekalda ala Ühendkuningriik.
Kuid juba 1897. aastal toimus Šveitsis Baselis esimene sionistide
kongress, kus Theodor Herzl teatas, et 50. aasta jooksul sünnib juutide
oma riik. Umbes 50 aastat pärast riik ka sündis.
Kuna mitte keegi polnud UK mandaadi alusele maa-alale loonud oma
kodumaad peale juutide, kes tegid seda 2000 aastat enne seda, vaatasid
britid soosivalt juudiriigi loomisele kogu piirkonda. Juutide massiline
immigratsioon Palestiinasse algas juba 1880. aastal ja nende pingutused
elustada maad meelitas ligi pea samas suurusjärgus araablaste
immigratsiooni.
1923. aastal jagasid britid Palestiina kaheks administratiivpiirkonnaks
– juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida
poole jääv osa. Selle partitsioneerimisega said araablased endale 75
protsenti Palestiina alast, kuhu loodi Transjordaania riik. Allesjäänud
veerand Palestiinast pidi saama juutide kodumaaks.
See väike osa araablastest, kes jäid Jordani jõest läände, aga polnud
rahul maa jagamisega ning alustasid seal elavate juutide ründamist.
Õudseimad veresaunad olid 1929. aastal ja 1936.-1939. aastatel. Kuigi
britid püüdsid alguses korda luua, leidsid nad varsti, et see on
võimatu.
Palestiina juudid moodustasid Palestiina araablaste vastu organiseeritud
kaitseorgani Chagana, mis on praeguste Iisraeli kaitsejõudude eelkäija.
Samuti moodustus põrandaalune organisatsioon Irgun, mida juhtis hilisem
Iisraeli peaminister Menachem Begin.
1947. aastal sai brittidel verevalamisest oma mandaadi aluses piirkonnas
villand ning asi anti 1945. aastal Rahvasteliidu baasil loodud ÜRO-le
lahendada. 1947. aasta ÜRO partitsioneerimisresolutsiooni järgi pidi
moodustatama allesjäänud 25 protsendile Palestiina alast juudiriik ning
teine Palestiina araablaste riik (Transjordaania oli esimene). Jagamine
pidi toimuma vastavalt rahvaarvudele. Juudid nõustusid resolutsiooniga,
araablased aga lükkasid selle tagasi.
14. mail 1948. kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli
Riigi. Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse Araabia naabrit
– Egiptus, Jordaania, Süüria, Liibanon, Saudi Araabia, Iraak ja
Jeemen.
Iisraeli rünnanud araabiamaad kutsusid Iisraeli alal elavaid araablasi
üles lahkuma, kuid neile lubati, et nad võivad pärast tagasi tulla ning
iisraellaste elamised endale saada. 68 protsenti araablastest, kes 1948.
aastal Iisraelist lahkusid (300 000 kuni 400 000 inimest), ei näinud
kunagi ühtegi Iisraeli sõdurit, vaid nad sunniti lahkuma ründavate
Araabia riikide poolt. Ülejäänud 32 protsenti lahkusid ise või olid nad
sunnitud sõja tõttu kodudest ära minema.
Kui sõda 19 kuuga läbi sai, anti Iisraeli alale jäänud araablastele
Iisraeli kodakondsus ning neid ja nende järeltulijaid tuntakse Iisraeli
araablastena. Lahkunud olid aga esimene „palestiinlastest põgenike“
laine.
1949. aastal lõppenud Iseseisvussõja järel oli Iisraeli riik veidi
suurem kui 1947. aasta ÜRO plaan ette nägi. See ala, millest pidi saama
teine Palestiina araablaste riik, oli okupeeritud. Gaza maakitsus oli
Egiptuse oma ning Juudea ja Samaaria ehk tänapäevane Läänekallas
Transjordaania oma. Transjordaaniale jäi ka enamik Jeruusalemmast,
sealhulgas terve vanalinn (ja Nutumüür).
1950. aastal annekteeris Transjordaania Läänekalda ametlikult ning
kõigile seal elavatele araablastele anti kodakondsus. Kuna
Transjordaania oli Jordani jõe mõlemal kaldal, pandi riigile nimeks
Jordaania. Nii said araablased kokku 85 protsenti kunagisest Briti
mandaadi alusest Palestiinast.
1949.-1967. aastani, kui Juudea-Samaaria ning Gaza olid okupeeritud
araablaste poolt, ei püütud kordagi saavutada neil aladel iseseisvat
riiki. Praegune palestiinlaste liider Yasser Arafat ning tema 1964.
aastal loodud Palestiina Vabastusorganisatsioon asusid seda taotlema
alles siis, kui pärast Kuuepäevast sõda 1967. aastal oli Läänekallas ja
Gaza Iisraeli valdusse läinud. Kui vabastusorganisatsioon loodi 1964.
aastal ning palestiinlaste soovitud ala läks Iisraeli kätte kolm aastat
hiljem, miks Arafat ei taotlenud Jordaania kuningalt Husseinilt
vahepealsel ajal iseseisvust?
1967. aasta mais mobiliseerisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma armeed
Iisraeli piiri äärde, et massiivse invasiooniga Iisrael hävitada.
Iisrael aga korraldas ennetava rünnaku Egiptuse pihta, hävitades selle
õhuväe. Kuna Jordaania sellest ei teadnud, alustati Läänekaldalt
Iisraeli ründamist, Süüria väed valmistusid Iisraeli ründama Golani
kõrgustikult.
1949.-1967. aastani oli Gaza Egiptuse oma, Golani kõrgustik Süüria oma
ja Läänekallas Jordaania valduses. Pärast Kuuepäevast sõda aga jäid need
Iisraelile, lisaks sai Iisrael ka Egiptuse Siinai kõrbe. Juutidele oli
see olulisim seepärast, et nende 3000 aastat vana pealinn Jeruusalemm
saadi tagasi ning juudid said taas hakata käima Nutumüüri ääres
palvetamas.
Läänekaldal ja Gazas elas toona 850 000 araablast, kes pärast
Kuuepäevast sõda hakkasid end nimetama põgenikeks ning neist sai
põgenike teine laine.
Läänekalda ja Gaza araablased olid valmis pärast 1967. aastat lahkuma,
kuid toonane Iisraeli armeekindral Moshe Dayan palus neil jääda. Dayani
plaan oli inimesi harida, pakkuda neile töökohti , arstiabi ja muud.
1982. aastal sõlmisid Iisrael ja Egiptus rahulepingu ning Iisrael andis
Siinai kõrbe Egiptusele tagasi. Süürialt saadud Golani kõrgustik on
endiselt Iisraeli valduses, nagu ka Läänekallas ja Gaza.
20. sajandi lõpuosa märksõnad Lähis-Idas on kindlasti kaks intifadat ehk
rahvaülestõusu, millest üks kestis 1987.-1993. aastani ning teine algas
2000. aastal ja kestab senini.
Esimene intifada algas 1987. aasta lõpul, kui Iisraeli sõdurid olid
varitsenud ja tapnud Gazas seitse meest, kes olid usutavasti Islami
džihaadi liikmed. Pärast seda intsidenti 1. oktoobril toimus veel üks
intsident, kui asunik tulistas palestiinlasest tüdrukut selga. Sellest
tingitud rahvarahutustes territooriumitel kasvas välja ülestõus.
See ülestõus kestis 1991. aastani, kui Iisraelil õnnestus see maha
suruda. Ametlik lõpp esimesele intifadale saabus 1993. aastal Oslo
kokkuleppe alusel. Nendeks kokkulepeteks olid mitmed lepped Iisraeli
valitsuse ning Palestiina Vabastusorganisatsiooni vahel, näiteks lepiti
kokku Iisraeli vägede lahkumises Gazast ja Läänekaldalt ning Palestiina
Omavalitsuse loomises. Lepete järgi pidid palestiinlased valitsema oma
maad ise vähemalt viis aastat, mille järel pidi sündima lõplik rahulepe
ja palestiinlaste staatus.
Kaks osapoolt sõlmisid ka vastastikuse tunnustamise leppe – Iisraeli
valitsus (4. novembril 1995 mõrvatud) peaminister Yitzhak Rabini isikus
tunnustab Palestiina Vabastusorganisatsiooni palestiinlaste esindajana
ning viimane Yasser Arafati isikus tunnustab Iisraeli õigust
olemasolule.
2000. aastal kutsus USA toonane president Bill Clinton Arafati ning
Iisraeli toonase peaministri Ehud Baraki Camp Davidisse, et saavutada
lõplik lahendus konfliktile. Seda lahendust siiski ei sündinud ja 2000.
aastal alanud teine (al-Aqsa) intifada purustas ka selle, mille Oslo
kokkulepped olid saavutanud.
28. septembril 2000 külastas toonane opositsiooniliider ja praegune
peaminister Ariel Sharon koos teda julgestavate sõduritega Jeruusalemmas
moslemite pühapaika al-Aqsa mošeed. Seal tekkis võitlus al-Aqsat
kaitsvate araablaste ja Sharoni julgeolekumeeskonna vahel ning sellega
algas teine intifada, mis levis kahe päevaga üle kogu palestiinlaste
alade ning ka Iisraeli.
Nii on kirjeldanud palestiinlased ise teise intifada tekkepõhjust. Samas
on nad ise hiljem oma avaldusi muutnud, väites hoopis, et
vägivallalaine tekitas „Iisraeli okupatsioon Läänekaldal ja Gazas“. Ka
USA ning Euroopa liidrite koostatud raport ei toeta väidet, nagu oleks
Sharon olnud teise intifada tekkepõhjuseks.
1993. aasta Oslo kokkulepped muutusid põrmuks, kui intifadaga võitlevad
Iisraeli väed võtsid tagasi kontrolli Läänekalda ja Gaza üle. 2001.
aastast alustasid terrorirühmitused nagu Hamas, Islami džihaad ja
al-Aqsa märtribrigaad enesetapurünnakuid Iisraelis, enesetapjate
eesmärgiks oli endaga teise ilma kaasa võtta nii palju iisraellasi kui
võimalik.
See tõi kaasa Iisraeli armee vasturünnakud ja terroriliidrite sihitud
hukkamised.
12. märtsil 2002 võttis ÜRO julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni, kus
kutsus üles looma Palestiina riiki, mis eksisteeriks Iisraeliga
külg-külje kõrval rahus ja julgeolekus. Loodi rahukvartett – USA,
Euroopa Liit, Venemaa ja ÜRO, kelle eesmärk oli edendada USA presidendi
George Walker Bushi ideed lähema kolme aastaga luua Läänekaldale ja
Gazasse Palestiina riik.
suurune ja 6,5 miljoni elanikuga Iisrael on täielikult ümbritsetud 22
Araabia riigiga. Araabiamaad võtavad enda alla 640 korda niipalju maad,
kui seda on Iisraeli käes.
Paljud viitavad Iisraeli territooriumile kui „Palestiinale“. Selle
termini võtsid kasutusele 2000 aastat tagasi roomlased, kes ristisid maa
seal elanud vilistide järgi, keda praeguseks enam pole. See, et osa
propagandast kujutab piirkonna araablasi vilistide järeltulijana, ei tee
seda aga tõeks.
Kui vaadata Iisraeli ja Jordaania territooriumi, siis just see ala on
see, mida roomlased nimetasid „Palestiinaks“ ning mis kandis seda nime
kuni 1948. aastani. Maa-ala Jordani jõest ida poole on samuti osa
„Palestiinast“ ning on Palestiina araablaste riik.
Iisraeli ajaloo alguseks võib lugeda 17. sajandit enne meie aega, kui
esiisad – Abraham, Iisak ja Jaakob hakkasid asustama Iisraeli maad. Kuid
kohe pidid nad lahkuma, sest näljahäda ajas nad mujale – Egiptusesse.
13. sajandil enne meie aega lahkusid juudid Egiptusest Moosese
juhtimisel, veetes 40 aastat kõrbes ja naastes seejärel Iisraeli alale.
1000 aastat enne Jeesuse sündi sai Taaveti kuningriigi pealinnaks
Jeruusalemm, mis on tänapäevase Iisraeli pealinn tänaseni. 960. aastal
enne Kristust ehitas kuningas Saalomon Jeruusalemma esimese templi.
930. aastal jagunes kuningriik kaheks – Juudeaks ja Iisraeliks ning 722.
aastal enne meie aega vallutasid assüürlased Iisraeli, saates inimesed
maalt välja. 586. aastal vallutas Babüloonia Juudea, hävitas
Jeruusalemma ning saatis juudid Babülooniasse.
538. aastal hakkasid juudid naasma oma kodumaale, kuid juba 332. aastal
vallutas maa Aleksander Suur. 63. aastal enne Kristust vallutasid aga
roomlased Jeruusalemma ja algas roomlaste ajajärk.
22. kuni 33. aastani meie aja järgi oli roomlaste võimu ajal Naatsareti
Jeesuse valitsusaeg. 66. aastal toimus ülestõus roomlaste vastu ning
Jeruusalemm hävines taas. 614. aastal aga vallutas territooriumi
Pärsia.
1517.-1917. aastani kontrollis enamikku araabiamaadest Türgi Ottomani
impeerium. I maailmasõja ajal toetas Türgi Saksamaad ja kuna viimane
kaotas sõja, kaotas ka Türgi. 1916. aastal andsid sõja võitnud liitlased
Ottomani impeeriumi lõunaosa Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa valdusse
ning piirkond jagati kaheks – Liibanoni ja Süüria ala sai Prantsusmaa
ning Iisraeli, Jordaania ja Läänekalda ala Ühendkuningriik.
Kuid juba 1897. aastal toimus Šveitsis Baselis esimene sionistide
kongress, kus Theodor Herzl teatas, et 50. aasta jooksul sünnib juutide
oma riik. Umbes 50 aastat pärast riik ka sündis.
Kuna mitte keegi polnud UK mandaadi alusele maa-alale loonud oma
kodumaad peale juutide, kes tegid seda 2000 aastat enne seda, vaatasid
britid soosivalt juudiriigi loomisele kogu piirkonda. Juutide massiline
immigratsioon Palestiinasse algas juba 1880. aastal ja nende pingutused
elustada maad meelitas ligi pea samas suurusjärgus araablaste
immigratsiooni.
1923. aastal jagasid britid Palestiina kaheks administratiivpiirkonnaks
– juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida
poole jääv osa. Selle partitsioneerimisega said araablased endale 75
protsenti Palestiina alast, kuhu loodi Transjordaania riik. Allesjäänud
veerand Palestiinast pidi saama juutide kodumaaks.
See väike osa araablastest, kes jäid Jordani jõest läände, aga polnud
rahul maa jagamisega ning alustasid seal elavate juutide ründamist.
Õudseimad veresaunad olid 1929. aastal ja 1936.-1939. aastatel. Kuigi
britid püüdsid alguses korda luua, leidsid nad varsti, et see on
võimatu.
Palestiina juudid moodustasid Palestiina araablaste vastu organiseeritud
kaitseorgani Chagana, mis on praeguste Iisraeli kaitsejõudude eelkäija.
Samuti moodustus põrandaalune organisatsioon Irgun, mida juhtis hilisem
Iisraeli peaminister Menachem Begin.
1947. aastal sai brittidel verevalamisest oma mandaadi aluses piirkonnas
villand ning asi anti 1945. aastal Rahvasteliidu baasil loodud ÜRO-le
lahendada. 1947. aasta ÜRO partitsioneerimisresolutsiooni järgi pidi
moodustatama allesjäänud 25 protsendile Palestiina alast juudiriik ning
teine Palestiina araablaste riik (Transjordaania oli esimene). Jagamine
pidi toimuma vastavalt rahvaarvudele. Juudid nõustusid resolutsiooniga,
araablased aga lükkasid selle tagasi.
14. mail 1948. kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli
Riigi. Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse Araabia naabrit
– Egiptus, Jordaania, Süüria, Liibanon, Saudi Araabia, Iraak ja
Jeemen.
Iisraeli rünnanud araabiamaad kutsusid Iisraeli alal elavaid araablasi
üles lahkuma, kuid neile lubati, et nad võivad pärast tagasi tulla ning
iisraellaste elamised endale saada. 68 protsenti araablastest, kes 1948.
aastal Iisraelist lahkusid (300 000 kuni 400 000 inimest), ei näinud
kunagi ühtegi Iisraeli sõdurit, vaid nad sunniti lahkuma ründavate
Araabia riikide poolt. Ülejäänud 32 protsenti lahkusid ise või olid nad
sunnitud sõja tõttu kodudest ära minema.
Kui sõda 19 kuuga läbi sai, anti Iisraeli alale jäänud araablastele
Iisraeli kodakondsus ning neid ja nende järeltulijaid tuntakse Iisraeli
araablastena. Lahkunud olid aga esimene „palestiinlastest põgenike“
laine.
1949. aastal lõppenud Iseseisvussõja järel oli Iisraeli riik veidi
suurem kui 1947. aasta ÜRO plaan ette nägi. See ala, millest pidi saama
teine Palestiina araablaste riik, oli okupeeritud. Gaza maakitsus oli
Egiptuse oma ning Juudea ja Samaaria ehk tänapäevane Läänekallas
Transjordaania oma. Transjordaaniale jäi ka enamik Jeruusalemmast,
sealhulgas terve vanalinn (ja Nutumüür).
1950. aastal annekteeris Transjordaania Läänekalda ametlikult ning
kõigile seal elavatele araablastele anti kodakondsus. Kuna
Transjordaania oli Jordani jõe mõlemal kaldal, pandi riigile nimeks
Jordaania. Nii said araablased kokku 85 protsenti kunagisest Briti
mandaadi alusest Palestiinast.
1949.-1967. aastani, kui Juudea-Samaaria ning Gaza olid okupeeritud
araablaste poolt, ei püütud kordagi saavutada neil aladel iseseisvat
riiki. Praegune palestiinlaste liider Yasser Arafat ning tema 1964.
aastal loodud Palestiina Vabastusorganisatsioon asusid seda taotlema
alles siis, kui pärast Kuuepäevast sõda 1967. aastal oli Läänekallas ja
Gaza Iisraeli valdusse läinud. Kui vabastusorganisatsioon loodi 1964.
aastal ning palestiinlaste soovitud ala läks Iisraeli kätte kolm aastat
hiljem, miks Arafat ei taotlenud Jordaania kuningalt Husseinilt
vahepealsel ajal iseseisvust?
1967. aasta mais mobiliseerisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma armeed
Iisraeli piiri äärde, et massiivse invasiooniga Iisrael hävitada.
Iisrael aga korraldas ennetava rünnaku Egiptuse pihta, hävitades selle
õhuväe. Kuna Jordaania sellest ei teadnud, alustati Läänekaldalt
Iisraeli ründamist, Süüria väed valmistusid Iisraeli ründama Golani
kõrgustikult.
1949.-1967. aastani oli Gaza Egiptuse oma, Golani kõrgustik Süüria oma
ja Läänekallas Jordaania valduses. Pärast Kuuepäevast sõda aga jäid need
Iisraelile, lisaks sai Iisrael ka Egiptuse Siinai kõrbe. Juutidele oli
see olulisim seepärast, et nende 3000 aastat vana pealinn Jeruusalemm
saadi tagasi ning juudid said taas hakata käima Nutumüüri ääres
palvetamas.
Läänekaldal ja Gazas elas toona 850 000 araablast, kes pärast
Kuuepäevast sõda hakkasid end nimetama põgenikeks ning neist sai
põgenike teine laine.
Läänekalda ja Gaza araablased olid valmis pärast 1967. aastat lahkuma,
kuid toonane Iisraeli armeekindral Moshe Dayan palus neil jääda. Dayani
plaan oli inimesi harida, pakkuda neile töökohti , arstiabi ja muud.
1982. aastal sõlmisid Iisrael ja Egiptus rahulepingu ning Iisrael andis
Siinai kõrbe Egiptusele tagasi. Süürialt saadud Golani kõrgustik on
endiselt Iisraeli valduses, nagu ka Läänekallas ja Gaza.
20. sajandi lõpuosa märksõnad Lähis-Idas on kindlasti kaks intifadat ehk
rahvaülestõusu, millest üks kestis 1987.-1993. aastani ning teine algas
2000. aastal ja kestab senini.
Esimene intifada algas 1987. aasta lõpul, kui Iisraeli sõdurid olid
varitsenud ja tapnud Gazas seitse meest, kes olid usutavasti Islami
džihaadi liikmed. Pärast seda intsidenti 1. oktoobril toimus veel üks
intsident, kui asunik tulistas palestiinlasest tüdrukut selga. Sellest
tingitud rahvarahutustes territooriumitel kasvas välja ülestõus.
See ülestõus kestis 1991. aastani, kui Iisraelil õnnestus see maha
suruda. Ametlik lõpp esimesele intifadale saabus 1993. aastal Oslo
kokkuleppe alusel. Nendeks kokkulepeteks olid mitmed lepped Iisraeli
valitsuse ning Palestiina Vabastusorganisatsiooni vahel, näiteks lepiti
kokku Iisraeli vägede lahkumises Gazast ja Läänekaldalt ning Palestiina
Omavalitsuse loomises. Lepete järgi pidid palestiinlased valitsema oma
maad ise vähemalt viis aastat, mille järel pidi sündima lõplik rahulepe
ja palestiinlaste staatus.
Kaks osapoolt sõlmisid ka vastastikuse tunnustamise leppe – Iisraeli
valitsus (4. novembril 1995 mõrvatud) peaminister Yitzhak Rabini isikus
tunnustab Palestiina Vabastusorganisatsiooni palestiinlaste esindajana
ning viimane Yasser Arafati isikus tunnustab Iisraeli õigust
olemasolule.
2000. aastal kutsus USA toonane president Bill Clinton Arafati ning
Iisraeli toonase peaministri Ehud Baraki Camp Davidisse, et saavutada
lõplik lahendus konfliktile. Seda lahendust siiski ei sündinud ja 2000.
aastal alanud teine (al-Aqsa) intifada purustas ka selle, mille Oslo
kokkulepped olid saavutanud.
28. septembril 2000 külastas toonane opositsiooniliider ja praegune
peaminister Ariel Sharon koos teda julgestavate sõduritega Jeruusalemmas
moslemite pühapaika al-Aqsa mošeed. Seal tekkis võitlus al-Aqsat
kaitsvate araablaste ja Sharoni julgeolekumeeskonna vahel ning sellega
algas teine intifada, mis levis kahe päevaga üle kogu palestiinlaste
alade ning ka Iisraeli.
Nii on kirjeldanud palestiinlased ise teise intifada tekkepõhjust. Samas
on nad ise hiljem oma avaldusi muutnud, väites hoopis, et
vägivallalaine tekitas „Iisraeli okupatsioon Läänekaldal ja Gazas“. Ka
USA ning Euroopa liidrite koostatud raport ei toeta väidet, nagu oleks
Sharon olnud teise intifada tekkepõhjuseks.
1993. aasta Oslo kokkulepped muutusid põrmuks, kui intifadaga võitlevad
Iisraeli väed võtsid tagasi kontrolli Läänekalda ja Gaza üle. 2001.
aastast alustasid terrorirühmitused nagu Hamas, Islami džihaad ja
al-Aqsa märtribrigaad enesetapurünnakuid Iisraelis, enesetapjate
eesmärgiks oli endaga teise ilma kaasa võtta nii palju iisraellasi kui
võimalik.
See tõi kaasa Iisraeli armee vasturünnakud ja terroriliidrite sihitud
hukkamised.
12. märtsil 2002 võttis ÜRO julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni, kus
kutsus üles looma Palestiina riiki, mis eksisteeriks Iisraeliga
külg-külje kõrval rahus ja julgeolekus. Loodi rahukvartett – USA,
Euroopa Liit, Venemaa ja ÜRO, kelle eesmärk oli edendada USA presidendi
George Walker Bushi ideed lähema kolme aastaga luua Läänekaldale ja
Gazasse Palestiina riik.
neljapäev, 1. november 2007
Lastekirjanikud (4 kl)
1. Projekti teema
Eesti lastekirjanikud
2. Õppeaine
Eesti keel
Arvutiõpetus
3. Kooliaste I
4. Projekti kestvus
6 päeva (12 tundi)
5. Projekti eesmärgid
· Tutvuda Eesti lastekirjanike elulugude ja teostega
· Valmistada temaatiline õpimapp
· Laiendada õpilaste silmaringi kirjanduse valdkonnas
· Äratada õpilastes huvi lastekirjanike teoste vastu
6. Pädevused
· Oskab teha kaasõpilastega koostööd
· Oskab leida olulist teavet
· Oskab kasutada erinevaid infoallikaid
· Oskab leida raamatukogust soovitud teoseid
· Oskab kasutada erinevaid teatmeteoseid
· Oskab leida informatsiooni internetist
· Oskab kasutada arvutit, vormistada arvutil tekste
· Oskab leida I kooliastme emakeele õpikutest enim tutvustamist leidnud kirjanikud
7. Probleemõpe õpilastele
Valmistada õpimapp tuntud Eesti lastekirjanikest ning anda ülevaade nende tuntumatest teostest
8. Õpilaste eelteadmised
· Veebis navigeerimise oskus
· Dokumentide koostamine Microsoft Wordis
· Dokumendi väljatrükkimine
· Soovitav: piltide lisamine tekstile
9.Tehnilised vahendid
· Juurdepääs Internetile
· Microsoft World
· Skänner pildimaterjali lisamiseks raamatust arvutisse
10. Projekti kirjeldus
· Projekti eesmärkide tutvustamine
· Hindamispõhimõtete tutvustamine
· 3-liikmeliste töörühmade moodustamine
· Tööülesannete jaotamine
· Materjalidega töötamine
· Töölehtede täitmine
· Töö vormistamine arvutil
· Õpimapi koostamine
· Oma töö tutvustamine
· Vestlusring
· Tööde hindamine
11.Õpiprojekti hindamine
Antakse suuline hinnang õpetaja ja kaasõpilaste poolt.
Hinnatakse, kas …
1. õpimappi kuuluvad töölehed on ühtse vormistusega
2. õpilane oskab põhjendada oma valikut
3. kasutatud allikad on vormistatud korrektselt
4. on kasutatud tehnoloogilisi võimalusi efektiivselt.
12.Veebiaadressid ja vajalikud allikad
www.et.wikipedia.org/wiki/
www.eltk.ee
http://ester.nlib.ee
”Kes on kes ja mis on mis eesti kirjanduses”
”Eesti kirjanike leksikon”
TÖÖLEHT
Kirjanik Sünniaeg Tähtsamad teosed Kasutatud allikad
Leelo Tungal
Aino Pervik
Kersti Merilaas
Ellen Niit
Ira Lember
Eno Raud
Henno Käo
Julius Oro
Erika Esop
August Kitzberg
Jaan Rannap
Heljo Mänd
Harri Jõgisalu
Ott Arder
Asta Kass
Andrus Kivirähk
Hinnang :
http://www.htk.tlu.ee/projektipaun/tood/i-kooliaste/vigala2grupp.doc/view
Eesti lastekirjanikud
2. Õppeaine
Eesti keel
Arvutiõpetus
3. Kooliaste I
4. Projekti kestvus
6 päeva (12 tundi)
5. Projekti eesmärgid
· Tutvuda Eesti lastekirjanike elulugude ja teostega
· Valmistada temaatiline õpimapp
· Laiendada õpilaste silmaringi kirjanduse valdkonnas
· Äratada õpilastes huvi lastekirjanike teoste vastu
6. Pädevused
· Oskab teha kaasõpilastega koostööd
· Oskab leida olulist teavet
· Oskab kasutada erinevaid infoallikaid
· Oskab leida raamatukogust soovitud teoseid
· Oskab kasutada erinevaid teatmeteoseid
· Oskab leida informatsiooni internetist
· Oskab kasutada arvutit, vormistada arvutil tekste
· Oskab leida I kooliastme emakeele õpikutest enim tutvustamist leidnud kirjanikud
7. Probleemõpe õpilastele
Valmistada õpimapp tuntud Eesti lastekirjanikest ning anda ülevaade nende tuntumatest teostest
8. Õpilaste eelteadmised
· Veebis navigeerimise oskus
· Dokumentide koostamine Microsoft Wordis
· Dokumendi väljatrükkimine
· Soovitav: piltide lisamine tekstile
9.Tehnilised vahendid
· Juurdepääs Internetile
· Microsoft World
· Skänner pildimaterjali lisamiseks raamatust arvutisse
10. Projekti kirjeldus
· Projekti eesmärkide tutvustamine
· Hindamispõhimõtete tutvustamine
· 3-liikmeliste töörühmade moodustamine
· Tööülesannete jaotamine
· Materjalidega töötamine
· Töölehtede täitmine
· Töö vormistamine arvutil
· Õpimapi koostamine
· Oma töö tutvustamine
· Vestlusring
· Tööde hindamine
11.Õpiprojekti hindamine
Antakse suuline hinnang õpetaja ja kaasõpilaste poolt.
Hinnatakse, kas …
1. õpimappi kuuluvad töölehed on ühtse vormistusega
2. õpilane oskab põhjendada oma valikut
3. kasutatud allikad on vormistatud korrektselt
4. on kasutatud tehnoloogilisi võimalusi efektiivselt.
12.Veebiaadressid ja vajalikud allikad
www.et.wikipedia.org/wiki/
www.eltk.ee
http://ester.nlib.ee
”Kes on kes ja mis on mis eesti kirjanduses”
”Eesti kirjanike leksikon”
TÖÖLEHT
Kirjanik Sünniaeg Tähtsamad teosed Kasutatud allikad
Leelo Tungal
Aino Pervik
Kersti Merilaas
Ellen Niit
Ira Lember
Eno Raud
Henno Käo
Julius Oro
Erika Esop
August Kitzberg
Jaan Rannap
Heljo Mänd
Harri Jõgisalu
Ott Arder
Asta Kass
Andrus Kivirähk
Hinnang :
http://www.htk.tlu.ee/projektipaun/tood/i-kooliaste/vigala2grupp.doc/view
neljapäev, 23. august 2007
Uurimusõpe
Исследовательское обучение
Школа не в состоянии дать учащимся все знания, в которых они нуждаются. Лучшее, чему школа может научить, это поставить их в ситуацию, в которой эти знания им были бы нужны и учащиеся должны сами решить, что им необходимо знать. (Seymour Papert).
Исследовательский метод обучения пропагандировали уже Руссо и Песталоцци, но более широко он начал распространяться с теориями Дьюи и Брумери. Дьюи: опыт плюс рефлекcия равно обучению.
Исследовательское обучение – это организация обучения, при которой поиск решения проблемы происходит в интерактивной среде, исследуются объекты, разбираются вопросы и противоречия, или посредством экспериментов (Ormrod, 1995: 442). Исследовательское обучение основывается на предположении, что учащиеся лучше запоминают понятия, законы и т.д., если они их сами открывают. Исследования показали, что метод исследовательского обучения более всего успешный, если учащиеся для проведения выбранного исследования имеют предварительные знания и опыт (Roblyer jt., 1997).
Многие учителя в школе оценивают рефераты учащихся и руководят исследовательской работой учащихся. Исследовательская работа является разнообразием обычного урока и одной из возможностей развития самостоятельности в работе учащихся. В констексте сегодняшней школы довольно много говорится об активных методах обучения. Учителя используют активные методы обучения, но большинство не обращается к внимания на соответствующим методам, потому что постоянные гонки за новым не спобствуют самоанализу. Пока оставим в стороне вопросы: осмысливают ли, и если да, то сколько учителей эффективность методов обучения, но рассмотрим поближе исследовательское обучение как один из активных методов обучения.
Исследовательский метод обучения учит:
1) анализированию,
2) оцениванию, сравнению,
3) сопоставлению изучаемого с реальной жизнью,
4) обоснованию,
5) коллективной работе.
Компьютерные возможности дают для проведения исследовательской работы новое измерение, потому что с помощью компьютера можно предложить учащимся виртуальную среду, в которой есть возможность исследования. Например, исследование исторических мест таким образом, как будто учащиеся сами их сооружали. Также симмуляционные программы, например, вскрытие лягушки, наблюдение землетрясения и т.д.
Метод исследовательского обучения связан с методом проблемного обучения, потому как и здесь учащийся тоже разрешает проблему. Разница в том, что при методе исследовательского обучения ищется решение проблемы при проведении этого исследования, при проверке известной гипотезы или при поиске ответа на научный вопрос. Как исследовательское так и проблемное обучение являются персональным конструктивным разбором ситуации. Размещение акцентов учеников при методе исследовательского обучения у ученика - это конструирование его знаний в процессе исследования, а также избежание различных посторонних явлений.
Что такое исследовательское обучение?
Исследовательское обучение легко перепутать с испытательным обучением, которое используется в основном в проблемном обучении. Исследовательское обучение занимается исследованиями определенных теорий или каких-либо толкований/явлений по следующей схеме:
Из данной модели ясно, что у исследовательского обучения своя четкая логика, на основе которой достигаются умозаключения, которые подтверждают или опровергают выдвинутые в начале исследования гипотезы или исследовательские вопросы. Разница между методом обучения испытаниями и методом исследовательского обучения заключается в том, что в первом случае откладывается постановка предположения или гипотезы или, если не откладывается, то находится несколько решений, которые не должны непосредственно опираться на данные исследования. В учебном процессе это значит, что окончательное решение принимается через совместную работу и самостоятельный анализ, при необходимости используя дополнительные источники информации.
Аспекты организации метода исследовательского обучения
• Постановка проблемы. При этом, как и в проблемном обучении, поставленную проблему можно исследовать разными методами реально или виртуально.
• Также как и в проблемном обучении отмечается, с какой целью выбрана данная проблема.
• Постановка исследовательских вопросов или гипотез (возможное решение данной проблемы). Их могут предлагать как учащиеся, так и учитель. Также при групповой работе каждая из групп может предложить свои гипотезы и начать их проверять.
• Определяются методы, каким образом проверить гипотезы или исследовательские вопросы. Определяются и методы сбора (каким образом получают данные, это измерения, поиск информации посредством переписки, опрос, интервью и т.д.) и анализа данных (каким образом перерабатываются данные, для этого ищется среднее, частота и т.д.). Методы могут быть предложены учителем (необходимо для учащихся младших классов) или сами учащиеся должны сами искать подходящие методы.
• Решается, каким образом будут представлены результаты (в виде текста, таблицы или графика). При объявлении результатов необходимо прояснить: гипотеза нашла свое подтверждение или какой ответ получен на исследовательский вопрос. Для представления результатов работы целесообразно использовать компьютерную программу по обработке таблиц Excel. Каким образом будут представлены результаты могут решать сами учащиеся.
• И в последнюю очередь учитель должен обязательно решить, как будет организована работа, будет ли дано задание для целого класса, по группам или проходить индивидуально. Если работа выполняется в группе, то одно задание у всех учащихся или одни занимаются, например, сбором данных, другие переработкой данных и т.д.
• В методе исследовательского обучения есть так называемое практическое исследование, при котором учащиеся становятся одновременно исследуемыми и исследователями. Например, в математике, изучая среднее арифметическое, измеряется и сравнивается среднее арифметическое возраста учащихся, их роста, веса, числа сестер-братьев, длины дороги от дома до школы и т.д., или составляются по таким данным диаграммы и т.д.
Различные методы исследования
Методы исследования делятся в общем случае на 2 большие группы соответственно по сбору и переработке информации: квалитативные и квантитативные методы исследования.
Квалитативные методы исследования основаны на неколичественных данных. В общем случае поддерживаются из предшествующих формулировок гипотез. Выводы должны сами «рождаться» из анализа собранных данных. Данные собираются посредством обзора, свободного интервью, открытых вопросов, ролевых игр и т.д..
Характерные черты квалитативного исследования (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara 2005:155)
1. Исследование - это приобретение обширных знаний, данные собираются в естественной, реальной обстановке.
2. Инструментом для сбора данных выбирается человек.
3. Используется индуктивный анализ.
4. При сборе данных используются квалитативные методы.
5. Объекты исследования выбираются, исходя из целей исследования, для этого не используются случайные способы.
6. План исследования формирует его ход
7. Ситуации рассматриваются как уникальные, и в соответствии с этим интерпретируются данные.
Квантитативные методы исследования используют всевозможные количественные данные или свойства (количество детей, помещения и т.д.), которые четко различаются между собой. Большинство начинают все принадлежащие квантитативным методам исследования с постановки гипотез.
Описание квантитативного метода исследования (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara 2005:239)
1. Объект исследования.
2. Средства исследования.
3. Ход исследования.
4. Анализ материала.
Во многих современных исследованиях используются комбинированно как квалитативные. так и квантитативные методы исследования. Это зависит от характера и сложности поставленной исследовательской задачи.
В следующей таблице показаны широко распространенные исследовательские методы (верхние – наиболее используемые).
Квантитивные методы исследования Квалитативные методы исследования
Эксперимент (Experiment)
Картографическое исследование (Survey)
Сравнительное исследование ( Comparative research, принадлежит Ex post facto ) Историческое исследование (Historical research)
Ситуационное исследование (Case studies)
Исследование действием (Action research)
Для дополнительного чтения:
Sirkka Hirsijärvi,Pirkko Remes ja Paula Sajavaara Uuri ja kirjuta, Tln. 2005
Paul Kees Statistika pedagoogidele ja psühholoogidele ,Tln. 1984
Pertti Järvinen On Research methods, Tampere 2004
Katrin Niglas The Combined use of Qualitative and Quantitative methods in Educational reasearche, Tallinn 2004
M. Laanpere refereering õpikutest Kratwohl D. (1993) ”Methods of Educational & Social Science Research”
Cohen L. & Manion L. (1994) ”Research Methods in Education”
От чего зависит выбор метода исследования?
Выбор метода исследования в основном зависит от понимания и убежденности людей.
Учитель с объективистcкими или позитивистскими убеждениями, который относится к окружающему миру объективно, вне зависимости от наших знаний и мнений, высоко ценит методы естествознания – эксперименты, тесты и т.д. Эти методы в основном квантитативные, сосредоточенные на измерении влияния отдельных факторов – от высшей цели до формулировки общепринятых законов. В основном принадлежат к вышеназванной среде объективистов учителя реальных предметов и истории.
Придерживающийся субъективистской или антипозитивистской позиции учитель не верит в действенность таких методов при познании человеческих отношений Его больше интересует понимание поведения человека или группы людей полностью в естественных условиях и того, как люди осознают и интерпретируют окружающий мир. Учитель старается исследовать социальные явления, используя квалитативные (оценивающие) методы наблюдения, неструктурированное интервью, ролевые игры и т.д. Субъективистами считают себя в большинстве учителя гуманитарных предметов.
При составлении плана исследовательского обучения и руководства очень важна роль учителя, какой из методов исследования он выберет.
Probleemõpe
АКТИВНОЕ ОБУЧЕНИЕ
Понятия АКТИВНОЕ ОБУЧЕНИЕ касается эффективное, короткое, исчерпывающее определение, как и многих других терминов. Нижепреведенный текст состоит из выбранных из различных статей текстовых абзацев, которые показывают, как понимают авторы этих статей понятие АКТИВНОЕ ОБУЧЕНИЕ.
РАБОТА В ПАРАХ
Рассмотрите, в чем различие между приведенными ниже определениями. Какие из них отвечают Вашим представлениям об этом понятии.
1. Активное обучение (active learning) означает активное участие учащихся в учебном процессе, в котором происходит подразделение идей и понятий, и распределение их между членами учебной группы.
2. Активное обучение - это такое обучение, при котором учащиеся используют свое мышление для того, чтобы рассмотреть новые идеи, решить поставленные задачи и применить их на практике.
3. Активное обучение - это такая форма обучения, при которой учащиеся стараются взять на себя большую ответственность за самообразование в учебном процессе.
4. В случае активного обучения учащиеся сами строят свою модель мира, самостоятельно добывая информацию и контролируя состоятельность своей модели.
5. Активное обучение - это такой подход (approach) к обучению, при котором учащийся в какой-то мере сам становится учителем.
6. В случае применения активного обучения в классе, оно приносит с собой углубленное изучение предмета, совместную работу учащихся, уменьшение соревновательных моментов, активное общение учащихся между собой.
7. При активном обучении ответственность за успешный учебный процесс разделена между учащимися и учителями. Во время обучения учитель делает поблажки ученикам, которые прилагают больше усилий для учебы, создает для учащихся условия упражняться, практиковаться, дает возможность учащимся самим управлять обратной связью в учебном процессе. Активное обучение связывает учащегося с учебным материалом лучше, чем другие методы обучения.
8. Активное обучение не новшество; его корни проникают к Сократу и простираются к светилу Соединенных Штатов начала прошлого века Джону Дьюи. Но если заглянуть в школу, мы увидим, что на многих уроках забывается про учебу как про активный прцесс. Хорошее объяснение, лекции по данной теме не редкость, но учащийся в учебном процессе должен быть активным, а он как машина, которая услышанные слова заменяет текстом в конспекте и это на довольно низком уровне мышления. Обычно активное обучение привлекает учащихся в учебный процесс высоким уровнем мышления и подходит для большинства стилей обучения в отличие от традиционных лекций.
9. При активном обучении учащиеся должны делать гораздо больше, чем следить за мыслью лектора: они должны читать, писать, рассуждать, разрешать проблемные задачи. Чтобы быть активным участником учебного процесса, для этого у учащегося должны происходить мыслительные процессы на высоком уровне: анализ, синтез и оценивание. И эти методы обучения, в которых применяются активные обучения, используют задания, при выполнении которых, учащийся действительно должен задумываться.
10. Активное обучение можно дефинировать следующим образом. Это короткая (5 мин.) или длительная (несколько уроков) деятельность, которая дает возможность связать новые понятия и умения учеников с современным миром, перефразируя это через сравнение понятий и практическую деятельность. Активное обучение можно проводит как с индивидуальными учениками так и с учебной группой, в качестве учебных пособий используя бумагу, карандаши или природные материалы.
11. При активном обучении учащийся приобретает знания непосредственно через практический опыт, самостоятельно выстраивает их, при необходимости посредством тестов, поступает соответственно своей модели, исправляет и дополняет ее.
12. Активное обучение включает в себя (но не ограничивается этим) совместную работу между учащимися; обучение, направленное на разрешение проблемных задач; исследования; симмуляционные модели; использование инфотехнологий в учебном процессе.
Обсуждение
Подготовьтесь к обсуждению: что такое активное обучение.
Школа не в состоянии дать учащимся все знания, в которых они нуждаются. Лучшее, чему школа может научить, это поставить их в ситуацию, в которой эти знания им были бы нужны и учащиеся должны сами решить, что им необходимо знать. (Seymour Papert).
Исследовательский метод обучения пропагандировали уже Руссо и Песталоцци, но более широко он начал распространяться с теориями Дьюи и Брумери. Дьюи: опыт плюс рефлекcия равно обучению.
Исследовательское обучение – это организация обучения, при которой поиск решения проблемы происходит в интерактивной среде, исследуются объекты, разбираются вопросы и противоречия, или посредством экспериментов (Ormrod, 1995: 442). Исследовательское обучение основывается на предположении, что учащиеся лучше запоминают понятия, законы и т.д., если они их сами открывают. Исследования показали, что метод исследовательского обучения более всего успешный, если учащиеся для проведения выбранного исследования имеют предварительные знания и опыт (Roblyer jt., 1997).
Многие учителя в школе оценивают рефераты учащихся и руководят исследовательской работой учащихся. Исследовательская работа является разнообразием обычного урока и одной из возможностей развития самостоятельности в работе учащихся. В констексте сегодняшней школы довольно много говорится об активных методах обучения. Учителя используют активные методы обучения, но большинство не обращается к внимания на соответствующим методам, потому что постоянные гонки за новым не спобствуют самоанализу. Пока оставим в стороне вопросы: осмысливают ли, и если да, то сколько учителей эффективность методов обучения, но рассмотрим поближе исследовательское обучение как один из активных методов обучения.
Исследовательский метод обучения учит:
1) анализированию,
2) оцениванию, сравнению,
3) сопоставлению изучаемого с реальной жизнью,
4) обоснованию,
5) коллективной работе.
Компьютерные возможности дают для проведения исследовательской работы новое измерение, потому что с помощью компьютера можно предложить учащимся виртуальную среду, в которой есть возможность исследования. Например, исследование исторических мест таким образом, как будто учащиеся сами их сооружали. Также симмуляционные программы, например, вскрытие лягушки, наблюдение землетрясения и т.д.
Метод исследовательского обучения связан с методом проблемного обучения, потому как и здесь учащийся тоже разрешает проблему. Разница в том, что при методе исследовательского обучения ищется решение проблемы при проведении этого исследования, при проверке известной гипотезы или при поиске ответа на научный вопрос. Как исследовательское так и проблемное обучение являются персональным конструктивным разбором ситуации. Размещение акцентов учеников при методе исследовательского обучения у ученика - это конструирование его знаний в процессе исследования, а также избежание различных посторонних явлений.
Что такое исследовательское обучение?
Исследовательское обучение легко перепутать с испытательным обучением, которое используется в основном в проблемном обучении. Исследовательское обучение занимается исследованиями определенных теорий или каких-либо толкований/явлений по следующей схеме:
Из данной модели ясно, что у исследовательского обучения своя четкая логика, на основе которой достигаются умозаключения, которые подтверждают или опровергают выдвинутые в начале исследования гипотезы или исследовательские вопросы. Разница между методом обучения испытаниями и методом исследовательского обучения заключается в том, что в первом случае откладывается постановка предположения или гипотезы или, если не откладывается, то находится несколько решений, которые не должны непосредственно опираться на данные исследования. В учебном процессе это значит, что окончательное решение принимается через совместную работу и самостоятельный анализ, при необходимости используя дополнительные источники информации.
Аспекты организации метода исследовательского обучения
• Постановка проблемы. При этом, как и в проблемном обучении, поставленную проблему можно исследовать разными методами реально или виртуально.
• Также как и в проблемном обучении отмечается, с какой целью выбрана данная проблема.
• Постановка исследовательских вопросов или гипотез (возможное решение данной проблемы). Их могут предлагать как учащиеся, так и учитель. Также при групповой работе каждая из групп может предложить свои гипотезы и начать их проверять.
• Определяются методы, каким образом проверить гипотезы или исследовательские вопросы. Определяются и методы сбора (каким образом получают данные, это измерения, поиск информации посредством переписки, опрос, интервью и т.д.) и анализа данных (каким образом перерабатываются данные, для этого ищется среднее, частота и т.д.). Методы могут быть предложены учителем (необходимо для учащихся младших классов) или сами учащиеся должны сами искать подходящие методы.
• Решается, каким образом будут представлены результаты (в виде текста, таблицы или графика). При объявлении результатов необходимо прояснить: гипотеза нашла свое подтверждение или какой ответ получен на исследовательский вопрос. Для представления результатов работы целесообразно использовать компьютерную программу по обработке таблиц Excel. Каким образом будут представлены результаты могут решать сами учащиеся.
• И в последнюю очередь учитель должен обязательно решить, как будет организована работа, будет ли дано задание для целого класса, по группам или проходить индивидуально. Если работа выполняется в группе, то одно задание у всех учащихся или одни занимаются, например, сбором данных, другие переработкой данных и т.д.
• В методе исследовательского обучения есть так называемое практическое исследование, при котором учащиеся становятся одновременно исследуемыми и исследователями. Например, в математике, изучая среднее арифметическое, измеряется и сравнивается среднее арифметическое возраста учащихся, их роста, веса, числа сестер-братьев, длины дороги от дома до школы и т.д., или составляются по таким данным диаграммы и т.д.
Различные методы исследования
Методы исследования делятся в общем случае на 2 большие группы соответственно по сбору и переработке информации: квалитативные и квантитативные методы исследования.
Квалитативные методы исследования основаны на неколичественных данных. В общем случае поддерживаются из предшествующих формулировок гипотез. Выводы должны сами «рождаться» из анализа собранных данных. Данные собираются посредством обзора, свободного интервью, открытых вопросов, ролевых игр и т.д..
Характерные черты квалитативного исследования (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara 2005:155)
1. Исследование - это приобретение обширных знаний, данные собираются в естественной, реальной обстановке.
2. Инструментом для сбора данных выбирается человек.
3. Используется индуктивный анализ.
4. При сборе данных используются квалитативные методы.
5. Объекты исследования выбираются, исходя из целей исследования, для этого не используются случайные способы.
6. План исследования формирует его ход
7. Ситуации рассматриваются как уникальные, и в соответствии с этим интерпретируются данные.
Квантитативные методы исследования используют всевозможные количественные данные или свойства (количество детей, помещения и т.д.), которые четко различаются между собой. Большинство начинают все принадлежащие квантитативным методам исследования с постановки гипотез.
Описание квантитативного метода исследования (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara 2005:239)
1. Объект исследования.
2. Средства исследования.
3. Ход исследования.
4. Анализ материала.
Во многих современных исследованиях используются комбинированно как квалитативные. так и квантитативные методы исследования. Это зависит от характера и сложности поставленной исследовательской задачи.
В следующей таблице показаны широко распространенные исследовательские методы (верхние – наиболее используемые).
Квантитивные методы исследования Квалитативные методы исследования
Эксперимент (Experiment)
Картографическое исследование (Survey)
Сравнительное исследование ( Comparative research, принадлежит Ex post facto ) Историческое исследование (Historical research)
Ситуационное исследование (Case studies)
Исследование действием (Action research)
Для дополнительного чтения:
Sirkka Hirsijärvi,Pirkko Remes ja Paula Sajavaara Uuri ja kirjuta, Tln. 2005
Paul Kees Statistika pedagoogidele ja psühholoogidele ,Tln. 1984
Pertti Järvinen On Research methods, Tampere 2004
Katrin Niglas The Combined use of Qualitative and Quantitative methods in Educational reasearche, Tallinn 2004
M. Laanpere refereering õpikutest Kratwohl D. (1993) ”Methods of Educational & Social Science Research”
Cohen L. & Manion L. (1994) ”Research Methods in Education”
От чего зависит выбор метода исследования?
Выбор метода исследования в основном зависит от понимания и убежденности людей.
Учитель с объективистcкими или позитивистскими убеждениями, который относится к окружающему миру объективно, вне зависимости от наших знаний и мнений, высоко ценит методы естествознания – эксперименты, тесты и т.д. Эти методы в основном квантитативные, сосредоточенные на измерении влияния отдельных факторов – от высшей цели до формулировки общепринятых законов. В основном принадлежат к вышеназванной среде объективистов учителя реальных предметов и истории.
Придерживающийся субъективистской или антипозитивистской позиции учитель не верит в действенность таких методов при познании человеческих отношений Его больше интересует понимание поведения человека или группы людей полностью в естественных условиях и того, как люди осознают и интерпретируют окружающий мир. Учитель старается исследовать социальные явления, используя квалитативные (оценивающие) методы наблюдения, неструктурированное интервью, ролевые игры и т.д. Субъективистами считают себя в большинстве учителя гуманитарных предметов.
При составлении плана исследовательского обучения и руководства очень важна роль учителя, какой из методов исследования он выберет.
Probleemõpe
АКТИВНОЕ ОБУЧЕНИЕ
Понятия АКТИВНОЕ ОБУЧЕНИЕ касается эффективное, короткое, исчерпывающее определение, как и многих других терминов. Нижепреведенный текст состоит из выбранных из различных статей текстовых абзацев, которые показывают, как понимают авторы этих статей понятие АКТИВНОЕ ОБУЧЕНИЕ.
РАБОТА В ПАРАХ
Рассмотрите, в чем различие между приведенными ниже определениями. Какие из них отвечают Вашим представлениям об этом понятии.
1. Активное обучение (active learning) означает активное участие учащихся в учебном процессе, в котором происходит подразделение идей и понятий, и распределение их между членами учебной группы.
2. Активное обучение - это такое обучение, при котором учащиеся используют свое мышление для того, чтобы рассмотреть новые идеи, решить поставленные задачи и применить их на практике.
3. Активное обучение - это такая форма обучения, при которой учащиеся стараются взять на себя большую ответственность за самообразование в учебном процессе.
4. В случае активного обучения учащиеся сами строят свою модель мира, самостоятельно добывая информацию и контролируя состоятельность своей модели.
5. Активное обучение - это такой подход (approach) к обучению, при котором учащийся в какой-то мере сам становится учителем.
6. В случае применения активного обучения в классе, оно приносит с собой углубленное изучение предмета, совместную работу учащихся, уменьшение соревновательных моментов, активное общение учащихся между собой.
7. При активном обучении ответственность за успешный учебный процесс разделена между учащимися и учителями. Во время обучения учитель делает поблажки ученикам, которые прилагают больше усилий для учебы, создает для учащихся условия упражняться, практиковаться, дает возможность учащимся самим управлять обратной связью в учебном процессе. Активное обучение связывает учащегося с учебным материалом лучше, чем другие методы обучения.
8. Активное обучение не новшество; его корни проникают к Сократу и простираются к светилу Соединенных Штатов начала прошлого века Джону Дьюи. Но если заглянуть в школу, мы увидим, что на многих уроках забывается про учебу как про активный прцесс. Хорошее объяснение, лекции по данной теме не редкость, но учащийся в учебном процессе должен быть активным, а он как машина, которая услышанные слова заменяет текстом в конспекте и это на довольно низком уровне мышления. Обычно активное обучение привлекает учащихся в учебный процесс высоким уровнем мышления и подходит для большинства стилей обучения в отличие от традиционных лекций.
9. При активном обучении учащиеся должны делать гораздо больше, чем следить за мыслью лектора: они должны читать, писать, рассуждать, разрешать проблемные задачи. Чтобы быть активным участником учебного процесса, для этого у учащегося должны происходить мыслительные процессы на высоком уровне: анализ, синтез и оценивание. И эти методы обучения, в которых применяются активные обучения, используют задания, при выполнении которых, учащийся действительно должен задумываться.
10. Активное обучение можно дефинировать следующим образом. Это короткая (5 мин.) или длительная (несколько уроков) деятельность, которая дает возможность связать новые понятия и умения учеников с современным миром, перефразируя это через сравнение понятий и практическую деятельность. Активное обучение можно проводит как с индивидуальными учениками так и с учебной группой, в качестве учебных пособий используя бумагу, карандаши или природные материалы.
11. При активном обучении учащийся приобретает знания непосредственно через практический опыт, самостоятельно выстраивает их, при необходимости посредством тестов, поступает соответственно своей модели, исправляет и дополняет ее.
12. Активное обучение включает в себя (но не ограничивается этим) совместную работу между учащимися; обучение, направленное на разрешение проблемных задач; исследования; симмуляционные модели; использование инфотехнологий в учебном процессе.
Обсуждение
Подготовьтесь к обсуждению: что такое активное обучение.
reede, 18. mai 2007
Maailmajaod
MANDRID JA MAAILMAJAOD
MANNER MAAILMAJAGU
Euraasia Euroopa & Aasia
Aafrika Aafrika
L.- Ameerika, P.- Ameerika Ameerika
Antarktis Antarktika
Austraalia Austraalia & Okeaania
1. Otsusta, millise maailmajaoga on tegemist. (Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika)
1) .......................................................Sellele maailmajaole on koondunud 90% meie planeedi jäävarudest. Suvel valitseb seal 24- tunnine polaarpäev. Nõrk soojus lubab tärgata tuhandetel tillukestel taimedel. Neist toituvad putukad, kes omakorda meelitavad ligi linnuparvi. See maailmajagu on pingviinide, jääkarude ja hüljeste kodumaa.
2) .......................................................See maailmajagu asub peamiselt idapoolkeral. Selle keskosas asuvad suured kõrbealad ja kuivemad alad. Seal asub ka maailma suurim kõrb – Sahara kõrb. Soojemates ja niiskemates paikades ekvaatori lähedal asuvad vihmametsad. Suurimad jõed on Niilus, Niiger, Kongo ja Limpopo. Loomades elavad selles maailmajaos lõvid, hüäänid, gepardid ja kaamelid. Putukatest elavad seal termiidid ja tsetsekärbsed. See maailmajagu on inimeste poolt hõredasti asustatud. Sealsed elanikud on tumeda nahavärviga. Sageli esineb probleeme toidu ja madala haridustasemega.
3) .......................................................See maailmajagu asub täielikult lõunapoolkeral. Taimedest on esindatud kookospalmid ja eukalüptipuud. See maailmajagu on ka tuntud oma omapärase loomastiku poolest. Seal elavad sellised haruldased loomad nagu kängurud, koaalad, sipelgasiilid. Selles maailmajaos asub ka kauneim loodusime – Suur Vallrahu. See maailma suurim korallrahu on üle 2000 kilomeetri pikkune ja 100 kilomeetri laiune.
2. Millise maailmajao nimi peitub neis nimedes?
Kai Fraa –
Kira Amee –
Raul Taasia –
Ana Tikkart –
Aue Roop –
Ia Aas –
MANNER MAAILMAJAGU
Euraasia Euroopa & Aasia
Aafrika Aafrika
L.- Ameerika, P.- Ameerika Ameerika
Antarktis Antarktika
Austraalia Austraalia & Okeaania
1. Otsusta, millise maailmajaoga on tegemist. (Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika)
1) .......................................................Sellele maailmajaole on koondunud 90% meie planeedi jäävarudest. Suvel valitseb seal 24- tunnine polaarpäev. Nõrk soojus lubab tärgata tuhandetel tillukestel taimedel. Neist toituvad putukad, kes omakorda meelitavad ligi linnuparvi. See maailmajagu on pingviinide, jääkarude ja hüljeste kodumaa.
2) .......................................................See maailmajagu asub peamiselt idapoolkeral. Selle keskosas asuvad suured kõrbealad ja kuivemad alad. Seal asub ka maailma suurim kõrb – Sahara kõrb. Soojemates ja niiskemates paikades ekvaatori lähedal asuvad vihmametsad. Suurimad jõed on Niilus, Niiger, Kongo ja Limpopo. Loomades elavad selles maailmajaos lõvid, hüäänid, gepardid ja kaamelid. Putukatest elavad seal termiidid ja tsetsekärbsed. See maailmajagu on inimeste poolt hõredasti asustatud. Sealsed elanikud on tumeda nahavärviga. Sageli esineb probleeme toidu ja madala haridustasemega.
3) .......................................................See maailmajagu asub täielikult lõunapoolkeral. Taimedest on esindatud kookospalmid ja eukalüptipuud. See maailmajagu on ka tuntud oma omapärase loomastiku poolest. Seal elavad sellised haruldased loomad nagu kängurud, koaalad, sipelgasiilid. Selles maailmajaos asub ka kauneim loodusime – Suur Vallrahu. See maailma suurim korallrahu on üle 2000 kilomeetri pikkune ja 100 kilomeetri laiune.
2. Millise maailmajao nimi peitub neis nimedes?
Kai Fraa –
Kira Amee –
Raul Taasia –
Ana Tikkart –
Aue Roop –
Ia Aas –
esmaspäev, 14. mai 2007
Laulusõnad
Laisk nagu loom.
Ise seista ei jõua
ära võimatut nõua
ainult vedeleks diivani peal
keegi süüa võiks tuua
vahel kempsu mind viia sa võiks
võiksid sügada selga
püksid jalga mul panna
ja kui tarvis siis pesta mu pead
õlut juurde võid tuua
kõva häälega lehti mul loe
pane telekas tööle
lükka pulti mu poole
veidi asendit muuta mul võid
mis sa niisama passid
mine kuseta kassi
ja tee mis sa tegema pead
Ainult sinu jaoks rassin
sulle ette kõik tassin
ette taha sul ära kõik teen
sa vaid vedeled voodis
üsna mõtetus poosis
KARIKAKAR
Rooside joovastav hurm, liilia süütus ja sarm
ma ei tea milleks kingid neid mul
vaasis on längus mimoos tulbid on langenud koost
mõtlen sulle kuid süda on külm
mõtlen sulle kuid süda on külm
Ref:
Armastab ei armasta on karikakar selleks ju loodud
armastab ei armasta ta õie lehte saatus on kootud
mu lumevärvi õis su hoolde annan südame ma
oleks hea kui valged õied vastaksid jaa
pole kasu sust sendigi eest
TAHAN LENNATA
Vahel on nagu tahaksin midagi muud
mitte seda mis minule antud
ma ei ütle et tahaksin päikest ja kuud
tahan kuube mis pole veel kantud.
Tahan naist kes on kuum nagu lõunamaa öö
tahan kirge mis minu jaoks laetud
ma ei nõua et oleks tal voorusevöö
tahan hästi et asi saaks aetud.
Tahan rännata sinna kus jalg pole käind
tahan korrakski ära siit minna
ma ei mõtle et oleksin kõrbesse läind
tahaks näha või suuremat linna.
Tahan piiluda vett millel kallast ei näe
ma ei mõtle et hullaksin laintes
tahan korraks ta sisse vaid torgata käe
kas tõesti ta soolaselt maitseb.
Ref: Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgelt
tahan lennata, aga näe, kardan kokkupõrget.
Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgelt
tahan lennata - kuigi kindlam on vaadata
lendamas tuvi või kurge
Tahan proovida jooki mis purju teeb pää
ma ei mõtle et täis tahaks juua
tahan tunda kas tõesti see surin on hää
et sellele ohviks end tuua.
Tahan tunda mis tähendab tõeline torm
ma ei mõtle et roniksin masti
võiks puhuda tuul kasvõi mütsi mul peast
ka see oleks pagana hästi.
Tahan eksida mõnikord tuttavalt teelt
tahks kohata musta kassi
ma ei mõtle et sohu peaks uppuma teelt
aitaks sellest kui uksed läeks sassi.
Vahel on nagu tahaksin midagi muud
mitte seda mis minule antud
ma ei ütle et tahaksin päikest ja kuud
tahan kuube mis pole veel kantud.
Ise seista ei jõua
ära võimatut nõua
ainult vedeleks diivani peal
keegi süüa võiks tuua
vahel kempsu mind viia sa võiks
võiksid sügada selga
püksid jalga mul panna
ja kui tarvis siis pesta mu pead
õlut juurde võid tuua
kõva häälega lehti mul loe
pane telekas tööle
lükka pulti mu poole
veidi asendit muuta mul võid
mis sa niisama passid
mine kuseta kassi
ja tee mis sa tegema pead
Ainult sinu jaoks rassin
sulle ette kõik tassin
ette taha sul ära kõik teen
sa vaid vedeled voodis
üsna mõtetus poosis
KARIKAKAR
Rooside joovastav hurm, liilia süütus ja sarm
ma ei tea milleks kingid neid mul
vaasis on längus mimoos tulbid on langenud koost
mõtlen sulle kuid süda on külm
mõtlen sulle kuid süda on külm
Ref:
Armastab ei armasta on karikakar selleks ju loodud
armastab ei armasta ta õie lehte saatus on kootud
mu lumevärvi õis su hoolde annan südame ma
oleks hea kui valged õied vastaksid jaa
pole kasu sust sendigi eest
TAHAN LENNATA
Vahel on nagu tahaksin midagi muud
mitte seda mis minule antud
ma ei ütle et tahaksin päikest ja kuud
tahan kuube mis pole veel kantud.
Tahan naist kes on kuum nagu lõunamaa öö
tahan kirge mis minu jaoks laetud
ma ei nõua et oleks tal voorusevöö
tahan hästi et asi saaks aetud.
Tahan rännata sinna kus jalg pole käind
tahan korrakski ära siit minna
ma ei mõtle et oleksin kõrbesse läind
tahaks näha või suuremat linna.
Tahan piiluda vett millel kallast ei näe
ma ei mõtle et hullaksin laintes
tahan korraks ta sisse vaid torgata käe
kas tõesti ta soolaselt maitseb.
Ref: Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgelt
tahan lennata, aga näe, kardan kokkupõrget.
Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgelt
tahan lennata - kuigi kindlam on vaadata
lendamas tuvi või kurge
Tahan proovida jooki mis purju teeb pää
ma ei mõtle et täis tahaks juua
tahan tunda kas tõesti see surin on hää
et sellele ohviks end tuua.
Tahan tunda mis tähendab tõeline torm
ma ei mõtle et roniksin masti
võiks puhuda tuul kasvõi mütsi mul peast
ka see oleks pagana hästi.
Tahan eksida mõnikord tuttavalt teelt
tahks kohata musta kassi
ma ei mõtle et sohu peaks uppuma teelt
aitaks sellest kui uksed läeks sassi.
Vahel on nagu tahaksin midagi muud
mitte seda mis minule antud
ma ei ütle et tahaksin päikest ja kuud
tahan kuube mis pole veel kantud.
teisipäev, 3. aprill 2007
Eesti mõistatused
1. MAGUSAM KUI MESI, TUGEVAM KUI LÕVI.
2. VIHMA KARDAB, KÜLMA EI KARDA.
3. HIIR LÄHEB AUKU, SABA JÄÄB VÄLJA.
4. PART VEES, SABA MÄEL.
5. VÄIKE VALGE LINNAKE, AKENT EI OLE KUSKIL.
6. VALGE PÕLD, MUST SEEME.
7. KES EI VÕTA IIALGI KASUKAT SELJAST?
8. KES EI PANE MAGADES SILMI KINNI?
9. MEES KANNAB MAJA.
10. PÕDER JOOKSEB ÜLE PÕLLU, JALAD MAHA EI PUUTU.
11. ÕUES MÄENA, TOAS VEENA.
12. MEES KAHETEISTKÜMNE NÄOGA.
13. ÜHEL EMAL SEITSE LAST.
14. KOOR ALL, KOOR PEAL, LIHA KESKEL.
15. TÜDRUK ÜHE SILMAGA.
16. ÜKS HANI , NELI NINA.
17. KÄIB KÕIK MAAILMA LÄBI, AGA SEISAB ÜHE KOHA PEAL.
18. MUST MEES, KALASABA TAGA.
19. TALVEL PALJAS, SUVEL HALJAS.
20. SEITSE VENDA ÜHES KINDAS.
21.Sünnib sügise, sureb kevadel?
22.Kaks venda vaatavad teineteisele silmi, aga kokku ei saa?
23.Tulid mehed kirvesteta, ehitasid maja nurkadeta?
24.Pole meri, pole maa, laevad ei uju ega käia ei saa?
25.Hääletu tumm, aga räägib palju?
26.Vees mängib, maapeal sureb?
27.Kutsumata külaline, esimene toidumaitseja?
pühapäev, 1. aprill 2007
Munapüha
Munapüha ehk kevad- ja kiigepüha on maarahva vana püha, mis kunagi seostati kirikliku lihavõtte- või ülestõusmispühaga. Munapühaga kaasneb hulk muistseid kombeid, mis tihtipeale ühised teiste Euroopa või Soome-Ugri rahvastega.
Aeg. Munapyha jääb ajavahemikku 23. III - 26. IV. On looduse ja elujõu tärkamise aeg. Ülestõusmispüha on liikuv püha, mida ei tähistata kindlal kuupäeval. Nii ida- kui ka läänekirik tähistavad ülestõusmispüha esimesel täiskuujärgsel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva (20.-21.03)
Tähendus. Muna on elu ja õnne seeme ning yhtlasi märk. Kevadpüha on järgneva kevade ja suve seeme - muna. Munapühal tehtust kasvab välja järgmiste kuude õnn. Munadepüha on murranguaeg, mil tehtust või tegemata jäetust sõltub taas inimese, tema lähedaste ja majapidamise hea käekäik. Kuna põhja poole saabub kevad hiljem, pole see pyha seal nii tähtis kui lõuna- ja lääne pool.
Suurel Reedel löödi Kristus risti. Kirikud on mustas leinavärvides. Mune värvitakse laupäev, nn vaiksel laupäeval. Pühapäeval on I Ülestõusmispüha, siis lüüakse kirikukelli ja kirikuis on kantslitel valget värvi tekstiil ja valged liiliad peaksid lilledena olema. Esmaspäeval on II Ülestõusmispüha. Mujal on see ka töölt vaba päev ning teisipäeval III ülestõusmispüha.
kolmapäev, 28. märts 2007
Projekt "Eesti linnud"- 4 kl
1. Projekti teema
Eesti linnud
2. Õppeaine
Eesti keel
Arvutiõpetus
3. Kooliaste I-II
4. Projekti kestvus
4 tundi
5. Projekti eesmärgid
• Äratada õpilastes huvi lindude vastu
• Laiendada õpilaste silmaringi lindude valdkonnas
• Valmistada linnuraamat
6. Pädevused
• Oskab teha kaasõpilastega koostööd, oma arvamust väljendada ja põhjendada
• Oskab kasutada erinevaid infoallikaid, tekstist olulist teavet välja tuua.
• Oskab leida raamatukogust soovitud teoseid
• Oskab kasutada arvutit, vormistada arvutil tekste
7. Probleemõpe õpilastele
Valmistada linnuraamat Eesti lindudest ning anda sellest ülevaade.
8. Õpilaste eelteadmised
• Interneti kasutamise oskus
• Dokumentide koostamine Microsoft Wordis
• Dokumendi väljatrükkimine
• Soovitav: piltide lisamine tekstile
9.Tehnilised vahendid
• Juurdepääs Internetile
• Microsoft Word
10. Projekti kirjeldus
Projekti käigus otsivad õpilased Internetist ja raamatutest materjali erinevate Eesti lindude kohta – nende välimuse, iseloomulike tunnuste, eluviiside, toitumise kohta. Iga õpilane otsib pilte, luuletusi ja infot erinevate lindude kohta. Õpilased panevad kogutud materjalide põhjal kokku linnuraamatu ja tutvustavad ning põhjendavad raamatu ülesehitust.
11.Õpiprojekti hindamine
Antakse suuline hinnang õpetaja ja kaasõpilaste poolt.
Hinnatakse, kas …
1. linnuraamat on korrektne ja ühtse vormistusega
2. kõik grupiliikmed on andnud oma panuse raamatu valmimiseks
3. on kasutatud tehnoloogilisi võimalusi efektiivselt.
4. osatakse põhjendada raamatu ülesehitust
12.Veebiaadressid ja vajalikud allikad
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_lindude_s%C3%BCstemaatiline_nimestik
http://et.wikipedia.org/wiki/Looduskaitsealused_linnud_Eestis
http://www.hot.ee/avianet/
http://www.loodus.ee/hirundo/esimene/saaremaa.html
http://www.lasylg.tln.edu.ee/Akursus/Intel/Tood6/Linnud/index.html
http://miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/8kaitumine/lounasse.htm
http://liivia.blogspot.com/
Eesti linnuatlas (O. Renno, koostaja). 1993. Tallinn, Valgus.
Lilleleht, V., Leibak, E. 1993. Eesti lindude süstemaatiline nimestik, staatus ja arvukus. Hirundo 1(12): 3-50.
Eesti linnud
2. Õppeaine
Eesti keel
Arvutiõpetus
3. Kooliaste I-II
4. Projekti kestvus
4 tundi
5. Projekti eesmärgid
• Äratada õpilastes huvi lindude vastu
• Laiendada õpilaste silmaringi lindude valdkonnas
• Valmistada linnuraamat
6. Pädevused
• Oskab teha kaasõpilastega koostööd, oma arvamust väljendada ja põhjendada
• Oskab kasutada erinevaid infoallikaid, tekstist olulist teavet välja tuua.
• Oskab leida raamatukogust soovitud teoseid
• Oskab kasutada arvutit, vormistada arvutil tekste
7. Probleemõpe õpilastele
Valmistada linnuraamat Eesti lindudest ning anda sellest ülevaade.
8. Õpilaste eelteadmised
• Interneti kasutamise oskus
• Dokumentide koostamine Microsoft Wordis
• Dokumendi väljatrükkimine
• Soovitav: piltide lisamine tekstile
9.Tehnilised vahendid
• Juurdepääs Internetile
• Microsoft Word
10. Projekti kirjeldus
Projekti käigus otsivad õpilased Internetist ja raamatutest materjali erinevate Eesti lindude kohta – nende välimuse, iseloomulike tunnuste, eluviiside, toitumise kohta. Iga õpilane otsib pilte, luuletusi ja infot erinevate lindude kohta. Õpilased panevad kogutud materjalide põhjal kokku linnuraamatu ja tutvustavad ning põhjendavad raamatu ülesehitust.
11.Õpiprojekti hindamine
Antakse suuline hinnang õpetaja ja kaasõpilaste poolt.
Hinnatakse, kas …
1. linnuraamat on korrektne ja ühtse vormistusega
2. kõik grupiliikmed on andnud oma panuse raamatu valmimiseks
3. on kasutatud tehnoloogilisi võimalusi efektiivselt.
4. osatakse põhjendada raamatu ülesehitust
12.Veebiaadressid ja vajalikud allikad
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_lindude_s%C3%BCstemaatiline_nimestik
http://et.wikipedia.org/wiki/Looduskaitsealused_linnud_Eestis
http://www.hot.ee/avianet/
http://www.loodus.ee/hirundo/esimene/saaremaa.html
http://www.lasylg.tln.edu.ee/Akursus/Intel/Tood6/Linnud/index.html
http://miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/8kaitumine/lounasse.htm
http://liivia.blogspot.com/
Eesti linnuatlas (O. Renno, koostaja). 1993. Tallinn, Valgus.
Lilleleht, V., Leibak, E. 1993. Eesti lindude süstemaatiline nimestik, staatus ja arvukus. Hirundo 1(12): 3-50.
Kodumaaluuletused - 4kl
MIS VÄRVI ON KODU
Olivia Saar
Mu kodu
on kodumaa värvi -
valgete kaskede,
meelespealillede,
punase pihlaka värvi
Mu kodu
on kodumaa värvi -
kollaste põldude,
vaarikamarjade,
lumiste luhtade värvi.
Mu kodu
on kodumaa värvi -
kõigi ta paljude,
paljude laste
rõõmsate silmade värvi.
ÕNNE VÕIB TUNDA SÜNNIPÄEVAST
M. Linnamägi
Kodumaa on kõige kodusem maa,
kus laps võib julgesti astuda.
Ta on liivakasti- ja karjamaa,
seenemetsa- ja marjamaa,
lumememme- ja tuisumaa,
kelgusõidu- ja uisumaa,
lasteaia- ja koolimaa,
mängumaa ja hoolemaa.
Kodumaal on ema hellad silmad,
isa tugevad ja soojad käed.
Kodumaa on ainus terves ilmas.
Hoiab sind. Sa teda hoidma jääd.
Eestimaa
Kaspar Märtens
Mis on minu sünnimaa?
Loomulikult Eestimaa!
Pole väga vana ta,
maailmas üsna väike maa.
Sini-must-valge trikoloor
hoiab meie rahvast koos.
Eesti keel on ilus keel,
Kõik minuga on ühte meelt.
Kaitskem oma Eestimaad,
Meie kõigi isamaad.
Hoidkem oma emakeelt,
eesti keelt ja eesti meelt
Kodumaa värvid
Kristjan Jasinski
Kollane on kodumaa päike,
punane õunake väike.
Roheline on kodumaa rohi,
sinine taevas ja tuulekohin.
Pruun on puude tüvede värv,
must on maa - kui muld on märg.
Mu kodu
Mu kodu ei piira need metsikud mäed,
mis kõrguvad pilvede alla.
Mu kodu ei emba ka müüride käed -
ja tihti ta värav on valla,
ja tihti ta värav on valla,
nii sageli valla on see.
Mu kodu ei ümbritse põhjatud sood
ja laaned ei valva ta rahu.
Mu kodu on väike ja minuga koos
mu pere vaid siia ju mahub,
mu pere vaid siia ju mahub,
mu pere jaoks ruumi on vaid.
Kord aastas ta nurmedel vili loob pead
ja nõrk on ta koskede kohin.
Nii väike on ta, et ma tihti ei tea -
kas temast ma lauldagi tohin,
kas temast ma lauldagi tohin,
kas temast ma lauldagi võin,
kas temast ju lauldagi tohin,
kas temast ma laulda,
kas temast ma laulda,
kas temast ma lauldagi võin,
mu kodu.
Olivia Saar
Mu kodu
on kodumaa värvi -
valgete kaskede,
meelespealillede,
punase pihlaka värvi
Mu kodu
on kodumaa värvi -
kollaste põldude,
vaarikamarjade,
lumiste luhtade värvi.
Mu kodu
on kodumaa värvi -
kõigi ta paljude,
paljude laste
rõõmsate silmade värvi.
ÕNNE VÕIB TUNDA SÜNNIPÄEVAST
M. Linnamägi
Kodumaa on kõige kodusem maa,
kus laps võib julgesti astuda.
Ta on liivakasti- ja karjamaa,
seenemetsa- ja marjamaa,
lumememme- ja tuisumaa,
kelgusõidu- ja uisumaa,
lasteaia- ja koolimaa,
mängumaa ja hoolemaa.
Kodumaal on ema hellad silmad,
isa tugevad ja soojad käed.
Kodumaa on ainus terves ilmas.
Hoiab sind. Sa teda hoidma jääd.
Eestimaa
Kaspar Märtens
Mis on minu sünnimaa?
Loomulikult Eestimaa!
Pole väga vana ta,
maailmas üsna väike maa.
Sini-must-valge trikoloor
hoiab meie rahvast koos.
Eesti keel on ilus keel,
Kõik minuga on ühte meelt.
Kaitskem oma Eestimaad,
Meie kõigi isamaad.
Hoidkem oma emakeelt,
eesti keelt ja eesti meelt
Kodumaa värvid
Kristjan Jasinski
Kollane on kodumaa päike,
punane õunake väike.
Roheline on kodumaa rohi,
sinine taevas ja tuulekohin.
Pruun on puude tüvede värv,
must on maa - kui muld on märg.
Mu kodu
Mu kodu ei piira need metsikud mäed,
mis kõrguvad pilvede alla.
Mu kodu ei emba ka müüride käed -
ja tihti ta värav on valla,
ja tihti ta värav on valla,
nii sageli valla on see.
Mu kodu ei ümbritse põhjatud sood
ja laaned ei valva ta rahu.
Mu kodu on väike ja minuga koos
mu pere vaid siia ju mahub,
mu pere vaid siia ju mahub,
mu pere jaoks ruumi on vaid.
Kord aastas ta nurmedel vili loob pead
ja nõrk on ta koskede kohin.
Nii väike on ta, et ma tihti ei tea -
kas temast ma lauldagi tohin,
kas temast ma lauldagi tohin,
kas temast ma lauldagi võin,
kas temast ju lauldagi tohin,
kas temast ma laulda,
kas temast ma laulda,
kas temast ma lauldagi võin,
mu kodu.
kolmapäev, 21. märts 2007
Linnud - 4 klass
Varblane
Varblane, pisike linnuke,
õue pääl nokitseb kaeru.
Näkitseb, nokitseb tilluke,
keksib ja kihistab naeru.
Lõoke.
Taevas paistab päike.
Olen lõoke väike.
Laulan liiri-lõõri-laa,
Tule sinagi laulma!
Tuvi
Tuvi lendab üle taeva,
üle helikiiruse.
Tuvi lendab sirgelt, sirgelt,
valge suits ta järel käib.
Küllap tal on kuskil pojad,
kelle juurde kihutab
Tuvi lendab üle taeva,
üle helikiiruse.
Tuvi lendab sirgelt, sirgelt,
hõbedased tiivad tal.
Äkki näen ma, tuvi kõhul
avaneb üks väike luuk,
kümme surmatoovat muna
alla pudeneb.
Mutionu Pidu
Elas metsas Muti-onu
keset kuuski noori, vanu,
kadakpõõsa juure all
eluruum tal sügaval.
Kutsus kokku külalisi
karvaseid ja sulelisi,
lendas vares, harakas,
kull ja kaaren nupukas.
LINNUD TÖÖL
Harakas teeb metsas hagu,
vares ajab põllul vagu,
lehepill on lõokesel,
pajupill on pääsukesel,
ööbik hõiskab viiuliga,
part ajab sekka pasunaga,
räägupoeg see trummi lööb.
Tihane ja varblane.
Tii-tii tihane,
vaa-vaa varblane,
lendas üle oaaia,
kargas üle kapsaaia,
üle metsa – vurr!
Kuldnokk-kullanokk
Kuldnokk-kullanokk-
suliskuues sõbrake!
Kuldnokk, rõõmunokk,
võta ette kodutee!
Meil on ilmad juba kenad.
Tule ruttu ja too kevad!
Tule ja vilista,
vilista: phüüi!
HARAKAS
Läks lepalt lendu harakas
rops-rops-rops jonksaki,
Punnkõhuga parlarakas
rops-rops-rops jonksaki.
Mustvalges kuues uhke vend
rops-rops-rops jonksaki
jäi õhus imetlema end
rops-rops-rops jonksaki.
Ja sellega ta tegi vea
rops-rops-rops jonksaki.
Pikk saba käändus üle pea,
kus maa, kus taevas - pea ei tea.
Tuul pani talle jala taha,
käis harakas karr-nätsti maha.
Leevike
Olen leevike,
lumiste aedade lind.
Mul hallikad tiivad
Ja punane rind.
Kartsin kanget põhjapakast.
Tulin talveks teie juurde.
Siin ma lendan ringiratast,
näitan oma kaunist kuube.
VARESEJALAD
Kalju Kangur
Näe, siin tares
istub vares:
olgu argipäev või püha,
maalib üha
tares
varese jalgu -
varesjalgu.
Minu hani
Minu valge hani
täna plehku pani
Hani sulpsas vette,
ma ei saanud kätte.
Minul paha tuju
Hani tule koju!
muidu tuleb kotkas,
oled tema nokas.
Hani tuli koju,
minul rõõmus tuju.
Vares
Varesed elavad nii linnas kui ka maal. Nad võivad pesitseda igasugustes metsades, kuid mitte paksus laanes, need varesele ei meeldi. Vares sööb peaaegu kõike, alustades putukatega ja lõpetades lindude ning nende munadega. Tavaliselt ehitab vares oma pesa puu otsa. Emaslind muneb aprilli keskpaigaks 4…6 muna. Enamus meie varestest, lahkuvad talveks, et siis märtsi teisel poolel taas tagasi tulla. Paljud, jäävad ka siia talvituma. Rahvapärasteks nimetusteks on tal: vares, varene, vaak, jaak, varesjaak, nonn, tolgus, tolkvares, korbus, vargahokk, sarvnina ja raagus.
ÖÖBIK
Ööbiku välimus on tagasihoidlik - ülalpool oliivpruun, alapool helehall, saba punapruun. Isa- ja emalind on ühesugused. Toiduks on putukad ja ämblikud. Peale isalinnu laulab erandjuhtudel ka emalind. Laul on eriti elav öösel kuni päikese tõusuni. Ööbik saabub meile tavaliselt mai algul, mõnel aastal ka juba aprilli lõpupäevadel.Isalinnud saabuvad varem. Pesa ehitab emalind üksi. Ööbik lahkub meilt augustis või septembri algul, rännates üksikult, peamiselt öösel. Ränne viib teda Ida-Aafrikasse ja osalt isegi Lõuna-Aafrikasse, kus ta veedab talve.
Leevikesed.
Kõik leevikesed ei olegi punased. On ka roosakashalle. Roosakashallid on emalinnud, punased aga isaleevikesed. Paljudel laululindudel emased ei laula. Leevikese-emad laulavad mõnikord pareminigi kui isad. Leevikeste lauluaeg algab juba jaanuarikuus. Märtsis-aprillis kaovad need linnud aiast. Need leevikesed, kes põhja poole ei lenda, asuvad metsadesse. Niisugune lind on leevike ehk tombak ehk punapugu ehk krüüksulind või tuisutaja või õunapuulind või punnpaabu.
"
Tellimine:
Postitused (Atom)